Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome valis presidenti uutmoodi

Presidendivalimised 1994. aastal olid soomlastele mitmeti erilised. Lõppes Koivisto ajastu ning esimest korda presidendi otsevalimistel osales esimest korda naissoost presidendikandidaat.

Hääletamine toimus kahes voorus. Esimeses voorus olid erinevad poliitilised jõud üles seadnud 11 kandidaati. 5. jaanuaril 1994 algas presidendivalimiste esimese vooru eelhääletamine. Toona Tallinnas Liivalaia tänaval asunud saatkonnas said nelja päeva jooksul eelhääletada Soome kodanikud, kes parasjagu Eestis viibisid. Esimeste seas tegid oma valiku suursaadik Jaakko Kaurinkoski koos abikaasa Kaarina Kaurikoskiga ning saatkonnas tollal asejuhina töötanud praegune suursaadik Kirsti Narinen.

Mäletan kohtumisi soomlastega, kui olin 20. jaanuaril tegemas lugu Helsingi Messikeskuses toimunud rahvusvahelisest turismimessist. Keda valimistel eelistada, selle kohta oli erinevaid arvamusi. Vanemad mehed toetasid kindlalt Martti Ahtisaarit, sest Rootsi rahvapartei ja võimalik naispresident neile ei sümpatiseerinud. Ahtisaari oli soomlane ja esindas tol hetkel ka opositsiooni. Nooremad valijad ja naised kaldusid pooldama soomerootslast Elisabeth Rehni, kes oli Esko Aho juhitud valitsuses kaitseminister.

Soomes viidi valimiskampaaniat läbi teisiti, kui Eestis on harjutud. Kampaania jätkus pärast eelhääletust kuni hääletuspäevani 16. jaanuaril. Käisid elavad debatid ja edukas kampaania oli soomerootslase Elisabeth Rehni toetust pärast eelhääletust suurendanud. Vahetult enne hääletuspäeva oli Rehn tõusnud küsitluste põhjal kolmandaks Ahtisaari ja Väyryneni järel. Keegi kandidaatidest ei ületanud nõutavat 50 protsendi künnist. Esimene voor pakkus suure üllatuse, sest Rehn edastas ka Väyryneni.

Kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati jätkasid 6. veebruaril toimunud valimiste teises voorus.

Valimiskampaania hoogustus uuesti ja 21. jaanuaril avalikustatud küsitlustulemused näitasid Rehnile juba 56-protsendilist toetust. Vahetult enne valimispäeva avalikustatud küsitlustulemustes oli aga kiiresti kasvanud Ahtisaari toetus – 51 protsendini. Juba paar tundi pärast valimispunktide sulgemist oli selge, et enim hääli koguski Ahtisaari, ning temast sai Soome vabariigi kümnes president. Martti Ahtisaari sai 53,9 protsenti häältest, vastaskandidaat Elisabeth Rehn pidi leppima 46,1 protsendiga. Ahtisaari astus ametisse 1. märtsil 1994 ja tema ametiaeg kestis kuus aastat.

19.01.2018 22.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto