Sisukord
AK
Postimees
20.01.2018
Eesti Jaeketid on valmis Rakvere streigi ajal lihatooteid asendama (1) Kaks jõuameti juhti paigas, kapo juhti kaalutakse Tosin päeva kodumaal Aasta loomad alati kohal Eesti e-jutlustaja kuulub Ukraina mõjukamate naiste hulka (2) Majandus Jaeketid on valmis Rakvere streigi ajal lihatooteid asendama (1) Välismaa Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti Meie slaavi karu (1) Trumpi kaitsestrateegia hindab Venemaad terrorismist tõsisemaks ohuks (2) Arvamus Juhtkiri: kanakarja kambakas (64) Urmas Reinsalu alasti mõtted (4) Eesti oma Streisandid Meie slaavi karu (1) Poleeritud Kontaveit Postimees 1993. aastal: Tartu vorsti tehakse ameerika lihast EKI keelekool: keel kui mänguasi Tiina Laansalu: kohanimed – rohkem kui lihtsalt sõnad (2) Aleksander Sarapik: piiskop Platon oli Eesti riikluse kujundamise üks sammastest Ene Pajula: mammil on hea meel, kui üks nõukaaegne komme kaob (54) Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome valis presidenti uutmoodi Kultuur Kasvatusteaduslik mõte eri põlvkondade mälus Ene Pajula: mammil on hea meel, kui üks nõukaaegne komme kaob (54) EKI keelekool: keel kui mänguasi Etnomood ärkab ellu Sport Bø näitas olümpia eel taas Fourcade'ile kandu: mul on üha rohkem energiat! Sada kilomeetrit kannatusi talveöises metsas (1) Mart Soidro kolumn: Eesti tennise traditsioonidest Kontaveit astus Ostapenko alistamisega taas ajaloo lävele Tänak tõi Toyotasse uued tuuled Tarbija Välismaal mobiil-ID kasutades tuleb olla valvas Postimehe test: kas turukaubast on brändihuulepulgale vastast? AK Elukevad saare peal Kasvatusteaduslik mõte eri põlvkondade mälus Vikerkaar loeb. Bukowski fenomen Kosmilist õõva talveöödesse Tiina Laansalu: kohanimed – rohkem kui lihtsalt sõnad (2) Aleksander Sarapik: piiskop Platon oli Eesti riikluse kujundamise üks sammastest Ülo Tuulik: «Я подумаю» ehk Saja aasta eest jaanuaris Tarmo Soomere ja Erki Tammiksaar: Eesti teaduse märkamatud tugisambad tuleb varjusurmast välja tuua Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome valis presidenti uutmoodi Arter Ghanas kuld ei sära Filmiarvustus «Pilvede all. Neljas õde»: hüpnootiline Eesti värk Taevaste avaruste narkomaan Sada kilomeetrit kannatusi talveöises metsas (1) Konnad ja maod surevad põrguköögis Maailma parim Eesti salaami tuleb Kadrina vallast Tehnikafriikide laulupidu Las Vegases Etnomood ärkab ellu Arteri suur intervjuu! Kristel Kruustük: sul peab olema kihk maailmas midagi paremaks teha Justin Petrone: jah, mina ka #MeToo Sõiduproov. Ford EcoSport: Visa hing Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome valis presidenti uutmoodi

2 min lugemist

Presidendivalimised 1994. aastal olid soomlastele mitmeti erilised. Lõppes Koivisto ajastu ning esimest korda presidendi otsevalimistel osales esimest korda naissoost presidendikandidaat.

Hääletamine toimus kahes voorus. Esimeses voorus olid erinevad poliitilised jõud üles seadnud 11 kandidaati. 5. jaanuaril 1994 algas presidendivalimiste esimese vooru eelhääletamine. Toona Tallinnas Liivalaia tänaval asunud saatkonnas said nelja päeva jooksul eelhääletada Soome kodanikud, kes parasjagu Eestis viibisid. Esimeste seas tegid oma valiku suursaadik Jaakko Kaurinkoski koos abikaasa Kaarina Kaurikoskiga ning saatkonnas tollal asejuhina töötanud praegune suursaadik Kirsti Narinen.

Mäletan kohtumisi soomlastega, kui olin 20. jaanuaril tegemas lugu Helsingi Messikeskuses toimunud rahvusvahelisest turismimessist. Keda valimistel eelistada, selle kohta oli erinevaid arvamusi. Vanemad mehed toetasid kindlalt Martti Ahtisaarit, sest Rootsi rahvapartei ja võimalik naispresident neile ei sümpatiseerinud. Ahtisaari oli soomlane ja esindas tol hetkel ka opositsiooni. Nooremad valijad ja naised kaldusid pooldama soomerootslast Elisabeth Rehni, kes oli Esko Aho juhitud valitsuses kaitseminister.

Soomes viidi valimiskampaaniat läbi teisiti, kui Eestis on harjutud. Kampaania jätkus pärast eelhääletust kuni hääletuspäevani 16. jaanuaril. Käisid elavad debatid ja edukas kampaania oli soomerootslase Elisabeth Rehni toetust pärast eelhääletust suurendanud. Vahetult enne hääletuspäeva oli Rehn tõusnud küsitluste põhjal kolmandaks Ahtisaari ja Väyryneni järel. Keegi kandidaatidest ei ületanud nõutavat 50 protsendi künnist. Esimene voor pakkus suure üllatuse, sest Rehn edastas ka Väyryneni.

Kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati jätkasid 6. veebruaril toimunud valimiste teises voorus.

Valimiskampaania hoogustus uuesti ja 21. jaanuaril avalikustatud küsitlustulemused näitasid Rehnile juba 56-protsendilist toetust. Vahetult enne valimispäeva avalikustatud küsitlustulemustes oli aga kiiresti kasvanud Ahtisaari toetus – 51 protsendini. Juba paar tundi pärast valimispunktide sulgemist oli selge, et enim hääli koguski Ahtisaari, ning temast sai Soome vabariigi kümnes president. Martti Ahtisaari sai 53,9 protsenti häältest, vastaskandidaat Elisabeth Rehn pidi leppima 46,1 protsendiga. Ahtisaari astus ametisse 1. märtsil 1994 ja tema ametiaeg kestis kuus aastat.

Seotud lood
    19.01.2018 22.01.2018
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto