Sisukord
Juhtkiri
Postimees
19.01.2018
Eesti Urmas Klaas lubab peatset Suur-Tartu sündi (1) Maksumuudatus tühjendab nii mõnegi puudega inimese rahakotti (9) Pakasega algas metsas hoogtöö Majandus Apple lubas maksta kodumaale 38 miljardit makse (1) Töötava pensionäri raske valik Välismaa Välismaa lühiuudised 19.01.2018 May: matke uue referendumi lootused maha May moosis Macroni Fotod: Pandad jõudsid Soome Poola ministri vana vimm kaitsealusesse orgu ehitamata jäänud kiirtee pärast «Ultrakonservatiivsete väärtuste» rakendamine Euroopa piisoni kodus võib tuua Poolale kaela hiigeltrahvi Arvamus Aivar Reinap: kuidas saada pensioni? (14) Henrik Roonemaa: Tallinna-Helsingi tunnel – täiesti hull idee, aga mitte võimatu (4) Kristi Malmberg: valitsuse nulliring (3) Juhtkiri: saagu tunnel! (2) Edasi 1979. aastal: hoogkuu eel Teise aastasaja Eesti: kool tuleks keeleliselt lõimida (2) Kultuur Toomas Kirss: ma ei kavatse kohaneda igasuguste lollustega (8) Paavo Järvi, Erkki-Sven Tüür ja sümfonismi eksistentsialistlikud küsimused Toomas Kirss tegi filmi endale vaatamiseks Kahe noormehe armastuse suvi (1) Sport Legend, kelle suur Venemaa hülgas ja nüüd kahetseb Kontaveit-Ostapenko eel: Eesti ja Läti kibedaimad spordiduellid Venelaste viimane lootus – spordikohus Andres Sõbra korvpallikommentaar: Kristian Kullamäest tehakse Kesk-Euroopas kasvõi sprinter Tartu Lumenälg leiab leevendust vana kruusaaugu nõlvadel Noored teevad hiirelõksust auto Mõisavahe tänava parkimismure laheneb sügiseks Akadeemikud andsid õpilastele aru Urmas Klaas: linna tähtsust ei saa mõõta tema suuruse järgi (1) Elva lähedal pidevalt ula peale tikkuvad hobused leiavad müügi ebaõnnestumisel tee kombinaati (1) Tartu kõrval konkureerib Euroopa kultuuripealinnaks ka Narva Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: saagu tunnel!

2 min lugemist
Soomlane Peter Vesterbacka (keskel) tutvustas suuremale avalikkusele oma Tallinna-Helsingi tunneliplaani. FOTO: Mihkel Maripuu

Unistus Soome ja Eesti vahelisest sillast on elanud eesti ja soome rahvapärimustes. Poolteist sajandit tagasi kujunes Soome sillast romantiline metafoor, mis sümboliseeris kahe rahva lähenemist üksteisele. Esialgu küll kultuurilist, ehkki Soome ja Eesti riigi algusaegadel eksisteeris ka unistus kaksikriigist. Kuigi ühisriigist asja ei saanud ning Eesti kaotas pooleks sajandiks ka iseolemise, võib öelda, et tänapäeval seisab mõtteline sild kahe rahva vahel kindlalt. Nagu leidus kunagi kaksikriigist unistanud riigimehi, nii leidub viimastel kümnenditel neid, kes unistavad kahe maa füüsilisest ühendamisest tunneli abil. Ja mida aeg edasi, seda rohkem on inimesi, kellele ei näi see idee enam ebareaalne.

Viimastel aastatel on tunneliidee peamiseks mootoriks olnud Peter Vesterbacka, kes on lubanud tunneliehitusega pihta hakata juba sel aastal. Vesterbacka on arvestanud projekti maksumuseks 15 miljardit eurot, millest suurem osa peaks tulema Hiina investoritelt, väiksem Põhjamaade pensionifondidest. Vesterbacka tunneliprojekti peamine optimismiallikas on võrdlus Tallinkiga, kes vedas näiteks ülemöödunud aastal üle Soome lahe rohkem kui 9,5 miljonit inimest ning firma käive küündis peaaegu miljardi euroni. Nende arvude valguses näiks rahapaigutus Vesterbacka tunnelisse ju igati mõistlik.

Tunneliideega on seotud teinegi valmiv suurprojekt – Rail Baltic. Soome väliskaubandus on tugevalt seotud meretranspordiga ning üle 80 protsendi Soome kaupadest liigub merd mööda. Rail Baltic pakuks sellele alternatiivi, ehkki näiteks vedudel Poola ja Saksamaale oleks ajavõit kokkuvõttes väike ning veod merd mööda oleksid vähem kulukamad. Raudtee eelised pääseksid maksma, kui veod liiguksid kaugemale Kesk-Euroopa ja Vahemere suunas. Sellegipoolest oleks raudteeliiklus ökoloogilises mõttes igal juhul parem kui laevaliiklus.

Loomulikult on neidki, kes peavad Vesterbacka tunneliplaani liiga optimistlikuks. Sel on praegusel kujul ridamisi nõrku kohti ja võimalik, et see ei olegi määratud praegusel kujul realiseeruma, kuid unistusel püsiühendusest ja tulevasest Talsinki kaksiklinnast on siiski jumet. Unistused teostuvad vaid juhul, kui mõtted lähevad üle tegudeks. Taanit ja Rootsit ühendav Øresundi sild on küll seitse ja pool korda lühem kui võimalik Eesti-Soome tunnel, kuid ka sellele eelnes ligemale sajandijagu unistamist ning üksjagu algatusi. Ühel hetkel aga, kui aeg oli küps, need ideed realiseerusid. Ja kui aeg on ükskord küps, saab teoks ka Tallinna ja Helsingi püsiühenduse idee.

Seotud lood
18.01.2018 20.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto