Sisukord
Juhtkiri
Postimees
20.01.2018
Eesti Jaeketid on valmis Rakvere streigi ajal lihatooteid asendama (1) Kaks jõuameti juhti paigas, kapo juhti kaalutakse Tosin päeva kodumaal Aasta loomad alati kohal Eesti e-jutlustaja kuulub Ukraina mõjukamate naiste hulka (2) Majandus Jaeketid on valmis Rakvere streigi ajal lihatooteid asendama (1) Välismaa Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti Meie slaavi karu (1) Trumpi kaitsestrateegia hindab Venemaad terrorismist tõsisemaks ohuks (2) Arvamus Juhtkiri: kanakarja kambakas (64) Urmas Reinsalu alasti mõtted (4) Eesti oma Streisandid Meie slaavi karu (1) Poleeritud Kontaveit Postimees 1993. aastal: Tartu vorsti tehakse ameerika lihast EKI keelekool: keel kui mänguasi Tiina Laansalu: kohanimed – rohkem kui lihtsalt sõnad (2) Aleksander Sarapik: piiskop Platon oli Eesti riikluse kujundamise üks sammastest Ene Pajula: mammil on hea meel, kui üks nõukaaegne komme kaob (54) Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome valis presidenti uutmoodi Kultuur Kasvatusteaduslik mõte eri põlvkondade mälus Ene Pajula: mammil on hea meel, kui üks nõukaaegne komme kaob (54) EKI keelekool: keel kui mänguasi Etnomood ärkab ellu Sport Bø näitas olümpia eel taas Fourcade'ile kandu: mul on üha rohkem energiat! Sada kilomeetrit kannatusi talveöises metsas (1) Mart Soidro kolumn: Eesti tennise traditsioonidest Kontaveit astus Ostapenko alistamisega taas ajaloo lävele Tänak tõi Toyotasse uued tuuled Tarbija Välismaal mobiil-ID kasutades tuleb olla valvas Postimehe test: kas turukaubast on brändihuulepulgale vastast? AK Elukevad saare peal Kasvatusteaduslik mõte eri põlvkondade mälus Vikerkaar loeb. Bukowski fenomen Kosmilist õõva talveöödesse Tiina Laansalu: kohanimed – rohkem kui lihtsalt sõnad (2) Aleksander Sarapik: piiskop Platon oli Eesti riikluse kujundamise üks sammastest Ülo Tuulik: «Я подумаю» ehk Saja aasta eest jaanuaris Tarmo Soomere ja Erki Tammiksaar: Eesti teaduse märkamatud tugisambad tuleb varjusurmast välja tuua Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome valis presidenti uutmoodi Arter Ghanas kuld ei sära Filmiarvustus «Pilvede all. Neljas õde»: hüpnootiline Eesti värk Taevaste avaruste narkomaan Sada kilomeetrit kannatusi talveöises metsas (1) Konnad ja maod surevad põrguköögis Maailma parim Eesti salaami tuleb Kadrina vallast Tehnikafriikide laulupidu Las Vegases Etnomood ärkab ellu Arteri suur intervjuu! Kristel Kruustük: sul peab olema kihk maailmas midagi paremaks teha Justin Petrone: jah, mina ka #MeToo Sõiduproov. Ford EcoSport: Visa hing Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kanakarja kambakas

2 min lugemist
Urmas Reinsalu. FOTO: Liis Treimann

Kanakarja kambakas on samasugune udune metafoor, ei palju parem ega halvem kui paljud teisedki, millega meie poliitikud püüavad meile ühiskonna nähtusi või oma mõtteid seletada.

Valitsusliidu poliitikud, kes plaanivad ühineda minister Urmas Reinsalu (IRL) umbusaldamisega, teevad siiski täiesti õiget asja. Minister, kes ei suuda end pidurdada selleks, et enne esimeses tundehoos kirjapandu juures «SAADA» nupu vajutamist sisse ja välja hingata, natukene mõelda ning vast isegi oma nõunike armee käest proovilugemise teenust paluda, on suure tõenäosusega sellest Eesti ja meie inimeste saatust kujundavast ametist väsinud ja peaks veidi puhkama.

Reinsalu viga seisneb pooles lauses: «… mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust.» Igaüks, kes Reinsalu hommikuselt hoogsa kirja mõttega läbi luges, saab aru, et ta juhib tähelepanu nii õigusriigi põhimõtetele. Ja ka sellele, mis võiks meie kui inimlaste käitumist eristada kanaliste seltsi ja faasanlaste sugukonda kuuluva liigi nimega «kana» (Gallus gallus domesticus) emaste käitumisest oma nõrgimate sookaaslaste vastu – igaüks andvat väikese, üksikult võttes mittetapva hoobi, kuni ohvriks sattunud kana sureb. Poole lausega suutis Reinsalu aga diskrediteerida väga olulist moraalset sõnumit, mis oleks selle lisanduseta võinud olla üheselt mõistetav ka kiuslikele või lausrumalatele lugejatele.

Inimeste kaheks sooks jagunemine puutub siin asjasse võib-olla niipalju, et vähemalt poistele on meil kombeks maast madalast õpetada, et tüdrukuid ei lööda ja ka maaslamajaid ei lööda – kahjuks ei kinnistu õpetussõnad kõigis peades ühtmoodi ja sellepärast ongi meil vaja politseid.

Kas meil on rahvana mõtet samu rüütellikke hindamiskriteeriume rangelt laiendada sellele, kas mõni me poliitikutest peaks ministriametis jätkama või mitte? Ei ole! Ministriamet ei tohigi olla garanteeritud. Meil on vaja nendes ametites Eestile parimaid, tarku, tugevaid ning kohase impulsskontrolliga inimesi (vahel on abi ka puhkamisest).

Samasugune printsipiaalsus peaks aga kehtima ka asjatundmatute (mh majandusküsimustes), korruptiivsete, oma kambajõmme eelistavate ja Eestisse putinismi importivate ministrite suhtes. Meile on poolteist aastat püütud müüa mõtet, justkui oleks sellistel noortest pugejatest rumalavõitu keskealisteks kasvanud poliitikutel mingi eriline õigus Eesti riiki valitseda ainult seetõttu, et nad pole enne saanud olla olulistel ametikohtadel. See on ju absoluutselt vale lähenemine!

Eesti vabariigis ei peaks olema ministriks inimene, kes kasvõi tahtmatult tekitab tunde, et suhtumine naistevastasesse või ülepea vägivalda on agadega, ega ka korraldama me majandusasju tegelased, kes ei oska isegi korduvatele küsimustele anda vähegi adekvaatseid vastuseid ja on oma ainult valimistele suunatud lühiajaliste punktivõitude püüdmisega kraavi keeramas nii Eesti riigieelarvet kui majandust laiemalt.

Seotud lood
19.01.2018 22.01.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto