Karmo Tüür: Tšehhi dilemma

Karmo Tüür. Foto: Sander Ilvest

Jälgides Tšehhi presidendivalimisi, tahaks vägisi kasutada mõnda tsitaati Švejkist, kuid see oleks liiga stereotüüpne. Enamasti taanduvad need ühemõõtmelistele lausetele, nt «Terve tšehhi rahvas on simulantide bande». Aga tegelikkus on risti vastupidine – pole siin midagi ühemõõtmelist ega -mõttelist.

Kuna Tšehhi on EL ja NATO liige, siis praeguses võrrandis pööravad alahoidlikud jõud paratamatult pilgu kolmanda osapoole suunas. Või õigemini – sel hetkel on kolmandal osapoolel lihtsam oma agendat läbi suruda, pakkudes alternatiivi teisele, antud juhul euro-atlantilisele suunale.

Nii pole põrmugi imestada et Tšehhi praegune president, nädala pärast toimuvate valimiste teise vooru favoriit Miloš Zeman suhtleb vabalt nii Venemaa kui Hiinaga. Hiljutine suurejooneline visiit Moskvasse ja kohtumine Vladimir Putiniga on vaid üks episood paljudest, mis laseb Zemanit venemeelsena märgistada. Hiina kohalolek Euroopa selles piirkonnas läbi oma majanduslike projektide on väga märgatav ning Tšehhi on üks Uue Siiditee sõlmpunkte.