Tark linn ei olegi enam ulme

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: tootja

Kas soovime elada tehisintellekti «reguleeritud» linnas, mille toimimist juhitakse inimeste heaolu ja mugavust arvestades parimal võimalikul viisil? Tark linn (Smart City) pakub kõneainet ja tehnoloogiaettevõtted valmistuvad turgu vallutama.

ÜRO andmetel elab aastal 2050 ligi kaks kolmandikku maailma elanikest linnastutes. 2014. aastal oli see näitaja vaid 50 protsenti. Linnastumine suureneb ja see omakorda tekitab vajaduse linnaelu korraldavate intelligentsete tehnoloogiate järele.

Arthur C. Clarke kirjutas 1956. aastal raamatu «Linn ja tähed», kus kirjeldatakse elu suletud isetoimivas tulevikulinnas, mille igavest elu juhib linna ja inimesi täielikult kontrolliv Keskarvuti. Üle 60 aasta tagasi kirjutatud raamat on hoiatus, milliseks inimese tulevik võib kujuneda. Kuid alati on olemas väljapääs.

Lisaks ulmekirjandusele on targa linna idee olnud pikalt aktuaalne ka päriselus. Eelmise sajandi hilistel 60ndatel-70ndatel hakati Los Angeleses arvutisse sisestama andmeid, mis võimaldasid analüüsida naabruskondade elukvaliteeti. Üheks andmekogumise allikaks olid näiteks inimeste asukohti tuvastada võimaldavad infrapuna-aerofotod.

Asjade internet on targa linna nurgakivi

Tänapäeval räägime targast linnast seoses suurandmeid koguda ja töödelda võimaldavate pilvetehnoloogiate ja sensoreid ühendava asjade interneti (IoT, Internet of Things) kiire arenguga. Maailma tipptehnoloogiaettevõtted koostöös arhitektide, linnaplaneerijate ja IT-spetsidega tahavad tõsta elukvaliteeti linnades. Leitakse võimalusi hoida kokku energiat, parandatakse inimeste mobiilsust, õhukvaliteeti, turvalisust.

Asjade internet on üks targa linna nurgakive ja sel on asja igasse eluvaldkonda: Gartneri uuring ennustab, et umbes 230 miljonit kodu kogu maailmas – umbes 15 protsenti kõigist kodudest – on 2020. aastaks intelligentselt ühendatud. Siin on potentsiaal väga suur, kuna turu maht on selleks ajaks hinnanguliselt 250 miljardit dollarit aastas. Samaks aastaks on omavahel ühendatud vähemalt 20 miljardit seadet kogu maailmas: suitsuandurid, valvesüsteemid, elektrimõõdikud, koduseadmed.

8 miljonit dollarit kokkuhoidu

Tark linn on visiooni asemel tõelisuseks saamas. Mõned maailma suurimad metropolid ongi juba targad, nende seas Barcelona, Soul ja London. Aastani 2020 kasvab tarkade linnade turg, kuhu oodatakse tehnoloogiaettevõtetelt kõige innovaatilisemaid lahendusi, igal aastal 19 protsenti, ulatudes 700 miljardi dollarini.

Tagasi üles