Sisukord
Arter
Postimees
10.02.2018
Eesti Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Kolonel Grabbi poja teekond Norilskis – mittevihast vihani (16) Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Majandus Nädala nägu: Raketimees Välismaa Kalamees Bangladeshis: ma ei julgenud rohingjasid paadile võtta, sest selle eest saab surma (2) Nädala nägu: Raketimees KOHALIK VAADE. Läti hädas Vene spioonidega (1) Arvamus Hans Alla: tüli pidulauas (3) Nädala nägu: Raketimees Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Nädala nägu: Teenitud kuld Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Juhtkiri: rahvusülikool on Eesti konkurentsivõime tugisammas (5) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? (1) Kultuur Meeleheitel koduperenaised, gurmeeversioon Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Sport Esimene Pierre de Coubertini medal Kui edukaks osutub Pyeongchangi olümpia avanud rahutuvi lend? Schaap: Kontaveidist saab esikümne mängija Nädala nägu: Teenitud kuld Olümpia pluss ja miinus: spordikohtu «ei» ja ummikud (1) Siim Kaasik: minu esimene olümpia Marek Tiits: uue Allari ootuses Tarbija Postimees maitseb: milline vastlakukkel mekib sel aastal kõige paremini? AK Juurikas. Kevin Uljaste sihib olümpiakulda Juurikas. Rahutud uudised Eestist Juurikas. Viimane veerg Vikerkaar loeb. Juubeldada ja tõlgendada! DRAAMA väikefestival Endlas. Väiketeater: kunst, kassa ja kriitika Rakvere lahing – keskaja veriseim (2) Mammi loodab, et koolirahvas omavahel kokku lepib (1) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides (2) Kellele kuulub Jeruusalemm? (16) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Arter Filmiarvustus: «Õnnelik lõpp» on film vaataja kogemusest Urmas Välbe: Ma ei näe takistust ära võita olümpiamängud (2) Lumehelbekeste pealetung: noored on vähevintsked solvujad, kes arvavad, et on erilised? (1) Tark linn ei olegi enam ulme Kuidas maitseb tulevik? Arter käis Teko õpperestoranis söömas Läti tuntuim stiiliekspert: presidendi riietusest jääb mulje, et Eesti on provints (30) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) VIDEO JA GALERII Otepää saunapeost - palju paljaid inimesi lumel (2) Neeme Raua kolumn: pruun puudutus valgel lumel (4) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? (1) Sõiduproov! Renault Mégane RS: Ma armastasin prantslast Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tark linn ei olegi enam ulme

3 min lugemist
FOTO: tootja

Kas soovime elada tehisintellekti «reguleeritud» linnas, mille toimimist juhitakse inimeste heaolu ja mugavust arvestades parimal võimalikul viisil? Tark linn (Smart City) pakub kõneainet ja tehnoloogiaettevõtted valmistuvad turgu vallutama.

Tellijale

ÜRO andmetel elab aastal 2050 ligi kaks kolmandikku maailma elanikest linnastutes. 2014. aastal oli see näitaja vaid 50 protsenti. Linnastumine suureneb ja see omakorda tekitab vajaduse linnaelu korraldavate intelligentsete tehnoloogiate järele.

Arthur C. Clarke kirjutas 1956. aastal raamatu «Linn ja tähed», kus kirjeldatakse elu suletud isetoimivas tulevikulinnas, mille igavest elu juhib linna ja inimesi täielikult kontrolliv Keskarvuti. Üle 60 aasta tagasi kirjutatud raamat on hoiatus, milliseks inimese tulevik võib kujuneda. Kuid alati on olemas väljapääs.

Lisaks ulmekirjandusele on targa linna idee olnud pikalt aktuaalne ka päriselus. Eelmise sajandi hilistel 60ndatel-70ndatel hakati Los Angeleses arvutisse sisestama andmeid, mis võimaldasid analüüsida naabruskondade elukvaliteeti. Üheks andmekogumise allikaks olid näiteks inimeste asukohti tuvastada võimaldavad infrapuna-aerofotod.

Asjade internet on targa linna nurgakivi

Tänapäeval räägime targast linnast seoses suurandmeid koguda ja töödelda võimaldavate pilvetehnoloogiate ja sensoreid ühendava asjade interneti (IoT, Internet of Things) kiire arenguga. Maailma tipptehnoloogiaettevõtted koostöös arhitektide, linnaplaneerijate ja IT-spetsidega tahavad tõsta elukvaliteeti linnades. Leitakse võimalusi hoida kokku energiat, parandatakse inimeste mobiilsust, õhukvaliteeti, turvalisust.

Asjade internet on üks targa linna nurgakive ja sel on asja igasse eluvaldkonda: Gartneri uuring ennustab, et umbes 230 miljonit kodu kogu maailmas – umbes 15 protsenti kõigist kodudest – on 2020. aastaks intelligentselt ühendatud. Siin on potentsiaal väga suur, kuna turu maht on selleks ajaks hinnanguliselt 250 miljardit dollarit aastas. Samaks aastaks on omavahel ühendatud vähemalt 20 miljardit seadet kogu maailmas: suitsuandurid, valvesüsteemid, elektrimõõdikud, koduseadmed.

8 miljonit dollarit kokkuhoidu

Tark linn on visiooni asemel tõelisuseks saamas. Mõned maailma suurimad metropolid ongi juba targad, nende seas Barcelona, Soul ja London. Aastani 2020 kasvab tarkade linnade turg, kuhu oodatakse tehnoloogiaettevõtetelt kõige innovaatilisemaid lahendusi, igal aastal 19 protsenti, ulatudes 700 miljardi dollarini.

09.02.2018 12.02.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto