Sisukord
Majandus
Postimees
11.07.2020
FOTOD JA VIDEO ⟩ Riskiallikas ei ole elektritõukeratas, vaid inimene Eesti Priit Hõbemägi on valmis minema kultuurikomisjoni vastu kohtusse Eesti lühiuudised Vanglamüüri lammutamine tõi hea üllatuse Kriis suunamudijaid ei murdnud Majandus Analüüs: Tallink kaotas üle kahe miljoni reisija (1) Apple’i aktsia ralli teeb murelikuks, analüütikud soovitavad siiski osta Välismaa AJA PEEGEL. Tunnistajad vaikivad seni Srebrenica ohvrite matmispaikadest Välismaa lühiuudised Arvamus Mihkel Kunnus: hukkamine e-kohtus President Kanye West Tagasihoidlik töörügaja Linnapea salarelv 111 päeva sisekaemust Sport MMA-eksperdid Vallo Hannus ja Ari Matti Mustonen lahkavad UFC suurt peamatši Ville Arikese kolumn: spordimaailm, mida me veel ei tundnud Tiidrek Nurme andis kogu oma elu jooksmisele Merendus Täna algaval Muhu väina regatil suuri pidusid ei tule Merenduse lühiuudised AK Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi Arter Laevandusjuht Kadri Land: Tundub, et põdesin koroonat juba aasta algul Eesti jälle esirinnas! Mets kaob, mis mühiseb (2) Õiguspsühholoog Talis Bachmann: kui on ainult sõna sõna vastu, siis ei tohiks süüdi mõista Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi «Väina tuled see aasta?» Romantikadisainer – ongi selline amet? Mis on saanud rahvaautost? Škoda Octavia sõiduproovis püüame saada jälile Kuidas voltida periskoopi? Huawei täiustas parimat kaameratelefoni Esimene rokifestival tähistas totaalset vabanemist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Teise samba pension kindlustuste meelevallas

3 min lugemist
Teise samba pensionileping annab tagasihoidlikku tulu. FOTO: Graafika: Margit Randmäe

Aastakümnetega teise samba pensioni­fondidesse kogunenud raha tõotab lõpuks tulu tuua vaid nendele inimestele, kes elavad väga vanaks, sest riik on jätnud pensionile jäävad inimesed kindlustusseltside meelevalda.

Tellijale Tellijale



Nii võib kindlustusselts teise samba pensionilepingus määrata oma suva järgi inimeste oodatavat eluiga. Riik ei kontrolli ka kindlustusseltside tasusid, mida võetakse pensionivara haldamise eest. Kuid just need kaks näitajat koos pensionivara investeerimistuluga määravad, kui suure pensioni saavad inimesed teisest sambast.

Praegu on keskmine pensionilepingu summa 8200 eurot. Pensionikeskus.ee kalkulaatori järgi lubavad seltsid teile sellisel juhul pensioni iga kuu 35,75 kuni 38,72 eurot. Seda juhul, kui lepingus on 15-aastane garantiiperiood.

Liiga kõrge hind

Kiire arvutus näitab, et kindlustusselts maksab kõnealuse näite puhul inimesele aastas välja 5,2 protsenti summast. Et väljamaksete summa jõuaks selle summani, mida inimene on pensionifondi sisse maksnud, peaks inimene elama pärast pensionile jäämist ja pensionilepingu sõlmimist veel 19 aastat.

Paljudel praegu pensionile jäävatel inimestel see õnnestub, aga enamikul mitte, sest statistiline keskmine eeldab, et 65-aastane inimene elab veel 16,12 aastat. Pealegi teenivad kindlustusseltsid investeerimistulu varalt, mille pensionilepingu sõlmijad neile usaldavad.

«Kas hind, mida maksame selle eest, et kindlustusselts kohustub meile surmani pensioni maksma, liiga kõrge ei ole?» küsis retooriliselt üks Postimeest nõustanud allikas.

Vabasse konkurentsi ei usu ka järelevalve. Finantsinspektsioon leiab, et riik peaks kehtestama pensionilepinguid pakkuvaile seltsidele ühtse suremustabeli koos keskmise

oodatava elueaga. Samuti kahtleb inspektsioon, kas pensionilepingu sõlmijail on piisavalt infot, et valida endale soodsaim elukindlustusselts.

«Konkurents peaks reguleerima üksnes valdkondi, mis on otseselt seotud teenuse hinnaga, välistades need komponendid, mis olemuslikult peaksid olema ühetaolised või kus komponentide erinevus oleks küsitava iseloomuga või milline erinevus võib teenuse kliendile olla raskesti mõistetav,» vahendas finantsinspektsiooni pressiesindaja Malle Alek­sius ameti seisukohta.

Äraseletatuna: mõned seltsid võivad eelistada rikkamaid kliente, ent kuidas teha kindlaks, kui kaua pensionile jäänud inimene täpselt elab? Ometi on just arvestuslik eluiga üks tähtsamaid tingimusi, mis määrab inimese teise samba pensionimakse suuruse.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi sõnul jääb periood, mille jooksul kogutud summa on pensionina kätte saadud, 18 ja 22 aasta vahele,  sõltuvalt kindlustusseltsist. Fedotov kinnitas, et kindlustusseltsid konkureerivad pensionäride pärast, seega peaks konkurents tagama, et nii seltside tasud, garanteeritud intressimäärad kui ka eluea arvestus oleks pensionilepingu sõlmijale soodne.

Elu on loterii

«Kindlustusselts sõlmib inimesega eluaegse pensionikindlustuse, mis tähendab, et kokkulepitud pensionimakseid tehakse kuni inimese surmahetkeni. Kui inimene elab näiteks 95-aastaseks, siis väljamakstav summa ongi oluliselt suurem tema enda makstavast ning intresside mõjul kasvavast summast,» kommenteeris kindlustusseltsi Ergo riskijuht Marek Viik.

Ergo näite puhul, korrutades 35,75 eurot 360 kuuga, saame teada, et selts pidi välja maksma 12 870 eurot, kuigi inimeselt sai vaid 8200.

«Nende arvelt, kes elavad vähem kui keskmine, saame katta pensioni, mis läheb maksmisele neile, kes elavad kauem kui keskmine. Vastasel korral kaob kindlustuse funktsioon ära. Elu ongi loterii,» ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Nüüd jääb küsimus, milline on see oodatav eluaastate arv, mis oleks õiglane nii kindlustusseltsile kui ka pensionärile, ehk kui palju aastaid pensionile jäänu ootuspäraselt veel elab. Nagu öeldud: seltsidel on vabad käed. Nii arvutabki Ergo praegu pensionilepinguid arvestusega, et inimene elab veel keskmiselt 16 aastat, aga SEB puhul on võetud aluseks 20,6 aastat.

Pensionisüsteem
•    Teise samba pensionisüsteem on disainitud nii, et enamikul inimestel tuleb sõlmida pensionile minnes leping elukindlustusseltsiga. Kui inimese teise sambasse kogunenud vara väärtus on vähemalt 50-kordne rahvapensionimäär (2011. aastal 128,45 eurot), tuleb sõlmida pensionileping, millega inimene loovutab kogutud raha elukindlustusseltsile ja vastutasuks saab seltsilt pensionimakseid kuni surmani. Kui lepingu lisas on garantiiperiood, siis saavad inimese surma korral makseid tema pärijad kuni garantiiperioodi lõpuni.
•    Kui inimese teise samba vara väärtus on 10–50 rahvapensionimäära, siis võib sõlmida pensionilepingu või võtta ka fondipensioni. Viimane tähendab väljamakseid otse pensionifondist kuni vara ammendumiseni.
•    Kui vara väärtus on alla kümne rahvapensionimäära, võib raha ühekorraga välja võtta. Sama käib summa kohta, mis ületab pensionile jäädes 700-kordset rahvapensionimäära.
---------------------------------------------------------

10.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto