Sisukord
Arter
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist

5 min lugemist
Putukaentusiast Erlend Sild koos kilkidega garneeritud maiustusega. FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kui seni on taimetoidusõpradele toodetud «liha» kaera-, riisi- või hernevalkudest, siis tulevikus võivad keskkonnahoidlikud kodanikud osta pihvi, millesse on lisatud putukatest tehtud ekstra valgurikast jahu.

Tellijale

Põhjus, miks ritsikate, kilkide või jahumardikate toiduks kasvatamisega jännata, seisneb selles, et kõikidele näljastele sealiha tootmist ei kannata emake Maa lihtsalt välja. «Näiteks veiseid on vaja toita teraviljaga, mida tuleb kasvamisel väetada ja umbrohte mürgitada. Selleks on tarvis põllutöömasinaid, mille jaoks on omakorda vaja naftat, rääkimata metallitööstusest. Siis tahavad veised ka vett ja karjamaad ning kõige tipuks eritavad nad tohututes kogustes kasvuhoonegaasi nimega metaan,» ütleb Eesti putukatööstuse liidu ninamees Erlend Sild.

Ja see jalajäljejutt pole mingi naljajutt – Sild lööb sülearvutis lahti graafiku, mis näitab, et kui veel 2006. aastal importisid hiinlased veiseliha vähem kui miljardi dollari eest, siis kümne aastaga on impordimaht suuresti tänu 500 miljonile keskklassi kuuluvale hiinlasele jõudnud ümmarguse kümne miljardi dollarini. Ehk teisisõnu, liha sissevedu Hiina kasvab kosmilise kiirusega. «See tähendab, et pigem varem ollakse punktis, kus rohkem liha pole olemas ega ka tulemas, ent nemad tahavad endiselt eurooplase kombel noa ja kahvliga steiki süüa,» nendib Sild. «Selle liha peaks asendama putukavalguga, muidu ei mängi mitte kuidagi välja.»

Tänapäeval pigem kirjandusteostest tuttav toakilk ehk Acheta domesticus maiustab majapidamistes toidujäätmetega ning eelistab 30-kraadist temperatuuri. Kuivatamise käigus on kilkide küljest ära tulnud jalad ja tiivad. Maitse ja hamba all krõmpsumise poolest meenutavad nad seakõrneid. Toakilgi rasvasisaldus on umbes viis protsenti. Parempoolsel taldrikul on kilgipulber. FOTO: Liis Treimann / Postimees

Nõrganärviliste huvides tuleb muidugi tunnistada, et putukavalgu söömine ei tähenda Aasia maade kombel grillitud putukate tervena suhu ajamist. Selle asemel teevad innovaatilisemad Euroopa toidutootjad esimesi katsetusi peeneks jahvatatud putukatest tehtud jahuga. Säherduste toodete jõudmist Eesti poelettidele tuleb aga mõnda aega oodata, sest Euroopa Liidu seadused ei luba meie poodides putukaid sisaldavat toitu veel müüa.

Erinevalt putukatest on märksa suuremaid edusamme tehtud taimse «lihaga», mille lähimaks edulooks on Soomes toodetavad rebitud sealiha ja hakkliha imitatsioonid. Gold&Green Foods kasutab nende valmistamiseks kaera- ja põldoa valku ning ostjate huvi on ületanud tootmisvõimsuse.

Ilmselt on imitatsioonide edu üheks põhjuseks see, et tegu pole tühipaljaste kaerahelveste ja põldoamassi segust tehtud pätsikestega. «Tavaliselt kasutatakse taimsest toorainest eraldatud ja eriti suure toiteväärtusega jahu, mida ekstrudeeritakse. Vajadusel lisatakse sinna ka liha tekstuuri meenutavaid naturaalseid kiude,» selgitas ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) nooremteadur Kätrin Karu.

Põhjus, miks Karu ja tema kolleegid on üle lahe toimuvaga hästi kursis, seisneb selles, et Mustamäel asuvas TFTAKis arendatakse Eesti oma «lihaasendajaid». «Praegu tegelevad Ethico Foodsi asutajad, Malaisiast pärit Anu Menon ja Nishaant Verma veel maitsete timmimisega. Selleks kombineerivad nad herne- ja riisivalku ning lisavad näpuotsaga loomalikku mekki andvat pärmiekstrakti,» selgitab Karu.

Kuna «liha» kõrval ollakse harjunud taldrikul ka miskit muud nägema, arendatakse TFTAKis kõrge valgu- ja kiudainesisaldusega pastat. Ja kuna üle ega ümber ei saa ka magustoidust, võime tulevikus nautida makaroni-piimasupi asemel hoopis fermenteeritud GMO-vabast sojast tehtud toite, mis meenutavad omadustelt jogurtit, kohupiima või juustu.

«Riis, lusikatäis värsket rohelist ja kergelt röstitud ritsikad on tavapärane lõuna Ugandas,» ütleb koos sealse Makerere ülikooli teadlastega putukate kasvatamist uurinud Erlend Sild. FOTO: Erakogu

Mõnevõrra nukrale küsimusele, kas tulevikus ongi nii, et McDonald'si burgeri vahel on täielikult taimne pihv, vastab nooremteadur Karu rahustavalt, et loomse komponendina võib sinna lisada putukatest tehtud jahu, mis taimevalkudest tehtud «liha» vajalikes nüanssides täiendab. «Näiteks veise sisefileest saame B12 vitamiini, rohkelt rauda ja täisväärtuslikku valku. Kui tahame, et ka taimne «liha» annaks meile samu aineid, peame sinna lisama kindlaid aminohappeid või kombineerima mitme taime valke. Alternatiiv on sea-, kala- või kanalihast võetud valkude kasutamine, kuid keskkonnasõbralikum oleks hoopis putukajahu.»

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto