Sisukord
Arter
Postimees
03.02.2018
Eesti Kigoma ootab hällipäeva Detektoristide elu tehakse keerulisemaks (18) Idapiir võib tulla plaanitust lahjem (18) Välismaa Saudi kaamelifestivali varjutavad pettused Makedoonia nimetüli ulatub vanasse Kreekasse Poliitika tungib Saksa vutiväljakutele Kas nimetu riik saab lõpuks nime? Arvamus Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Priitahtlik piksevarras (15) EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) Edasi 1978. aastal: «Saljut 6»-«Sojuz 27»-«Progress 1»: lisatankimine orbiidil Keskrindel muutuseta Juhtkiri: eestlaste lotovõit (7) Savisaare ihuarst (19) Ühtsuses peitub jõud Kultuur Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Kirglik Roman Baskin: filosoof, muusikus, pujään EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Sport VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Vanameistrite tandem tüürib Patriotsi ajaloo poole Noored pakkusid ilusa avapäeva Mis toob ekstreemmaailma tipud Tallinna? Flora soovis Kalju talenti, kuid jäi pika ninaga Mart Soidro: tähtis pole võit, vaid osavõtt (1) Tarbija Pakiautomaatide tuleproov: Itella SmartPost vs. Omniva (3) AK Lapseohtu neidude kujutamine Tammsaare teostes - nendega sai mängida nii, et kõik tundus päris (1) Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Tammsaare kui algus Tammsaare kui lõpp Raamat, kus kaasaelamisest pole pääsu Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus Väikese Eesti suur lugu (2) Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Aja auk. Täitmatu hr Williams Ühenaiseorkestri hüpnoetno Kultuuri teine tulemine Arter Filmiarvustus: fiksikutel polegi saladust! Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp Neeme Raud: miks nimetatakse Melania Trumpi käitumist «vaikseks radikalismiks»? Soome geipaar loodab võlusõna abil turiste meelitada (2) ARTERI SUUR INTERVJUU: Raimond Valgre muusa Niina: «Ma kutsusin teda nagu Oscar Wilde'i kangelast – prints Charming» (5) Paul Bocuse oli suur kulinaar, keda leinavad ka presidendid VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist Sõiduproov uue Nissan Leafiga. Kui pingevabalt ta sõidab? VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist

5 min lugemist
Putukaentusiast Erlend Sild koos kilkidega garneeritud maiustusega. FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kui seni on taimetoidusõpradele toodetud «liha» kaera-, riisi- või hernevalkudest, siis tulevikus võivad keskkonnahoidlikud kodanikud osta pihvi, millesse on lisatud putukatest tehtud ekstra valgurikast jahu.

Tellijale

Põhjus, miks ritsikate, kilkide või jahumardikate toiduks kasvatamisega jännata, seisneb selles, et kõikidele näljastele sealiha tootmist ei kannata emake Maa lihtsalt välja. «Näiteks veiseid on vaja toita teraviljaga, mida tuleb kasvamisel väetada ja umbrohte mürgitada. Selleks on tarvis põllutöömasinaid, mille jaoks on omakorda vaja naftat, rääkimata metallitööstusest. Siis tahavad veised ka vett ja karjamaad ning kõige tipuks eritavad nad tohututes kogustes kasvuhoonegaasi nimega metaan,» ütleb Eesti putukatööstuse liidu ninamees Erlend Sild.

Ja see jalajäljejutt pole mingi naljajutt – Sild lööb sülearvutis lahti graafiku, mis näitab, et kui veel 2006. aastal importisid hiinlased veiseliha vähem kui miljardi dollari eest, siis kümne aastaga on impordimaht suuresti tänu 500 miljonile keskklassi kuuluvale hiinlasele jõudnud ümmarguse kümne miljardi dollarini. Ehk teisisõnu, liha sissevedu Hiina kasvab kosmilise kiirusega. «See tähendab, et pigem varem ollakse punktis, kus rohkem liha pole olemas ega ka tulemas, ent nemad tahavad endiselt eurooplase kombel noa ja kahvliga steiki süüa,» nendib Sild. «Selle liha peaks asendama putukavalguga, muidu ei mängi mitte kuidagi välja.»

Tänapäeval pigem kirjandusteostest tuttav toakilk ehk Acheta domesticus maiustab majapidamistes toidujäätmetega ning eelistab 30-kraadist temperatuuri. Kuivatamise käigus on kilkide küljest ära tulnud jalad ja tiivad. Maitse ja hamba all krõmpsumise poolest meenutavad nad seakõrneid. Toakilgi rasvasisaldus on umbes viis protsenti. Parempoolsel taldrikul on kilgipulber. FOTO: Liis Treimann / Postimees

Nõrganärviliste huvides tuleb muidugi tunnistada, et putukavalgu söömine ei tähenda Aasia maade kombel grillitud putukate tervena suhu ajamist. Selle asemel teevad innovaatilisemad Euroopa toidutootjad esimesi katsetusi peeneks jahvatatud putukatest tehtud jahuga. Säherduste toodete jõudmist Eesti poelettidele tuleb aga mõnda aega oodata, sest Euroopa Liidu seadused ei luba meie poodides putukaid sisaldavat toitu veel müüa.

Erinevalt putukatest on märksa suuremaid edusamme tehtud taimse «lihaga», mille lähimaks edulooks on Soomes toodetavad rebitud sealiha ja hakkliha imitatsioonid. Gold&Green Foods kasutab nende valmistamiseks kaera- ja põldoa valku ning ostjate huvi on ületanud tootmisvõimsuse.

Ilmselt on imitatsioonide edu üheks põhjuseks see, et tegu pole tühipaljaste kaerahelveste ja põldoamassi segust tehtud pätsikestega. «Tavaliselt kasutatakse taimsest toorainest eraldatud ja eriti suure toiteväärtusega jahu, mida ekstrudeeritakse. Vajadusel lisatakse sinna ka liha tekstuuri meenutavaid naturaalseid kiude,» selgitas ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) nooremteadur Kätrin Karu.

Põhjus, miks Karu ja tema kolleegid on üle lahe toimuvaga hästi kursis, seisneb selles, et Mustamäel asuvas TFTAKis arendatakse Eesti oma «lihaasendajaid». «Praegu tegelevad Ethico Foodsi asutajad, Malaisiast pärit Anu Menon ja Nishaant Verma veel maitsete timmimisega. Selleks kombineerivad nad herne- ja riisivalku ning lisavad näpuotsaga loomalikku mekki andvat pärmiekstrakti,» selgitab Karu.

Kuna «liha» kõrval ollakse harjunud taldrikul ka miskit muud nägema, arendatakse TFTAKis kõrge valgu- ja kiudainesisaldusega pastat. Ja kuna üle ega ümber ei saa ka magustoidust, võime tulevikus nautida makaroni-piimasupi asemel hoopis fermenteeritud GMO-vabast sojast tehtud toite, mis meenutavad omadustelt jogurtit, kohupiima või juustu.

«Riis, lusikatäis värsket rohelist ja kergelt röstitud ritsikad on tavapärane lõuna Ugandas,» ütleb koos sealse Makerere ülikooli teadlastega putukate kasvatamist uurinud Erlend Sild. FOTO: Erakogu

Mõnevõrra nukrale küsimusele, kas tulevikus ongi nii, et McDonald'si burgeri vahel on täielikult taimne pihv, vastab nooremteadur Karu rahustavalt, et loomse komponendina võib sinna lisada putukatest tehtud jahu, mis taimevalkudest tehtud «liha» vajalikes nüanssides täiendab. «Näiteks veise sisefileest saame B12 vitamiini, rohkelt rauda ja täisväärtuslikku valku. Kui tahame, et ka taimne «liha» annaks meile samu aineid, peame sinna lisama kindlaid aminohappeid või kombineerima mitme taime valke. Alternatiiv on sea-, kala- või kanalihast võetud valkude kasutamine, kuid keskkonnasõbralikum oleks hoopis putukajahu.»

02.02.2018 05.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto