Sündigu rohkem lapsi!

Kui ettevõtjad jälle sisserände suurendamise sooviga välja tulid, olid rahvuslikumalt meelestet inimestel rauad juba soojas. Kiiresti käidi välja traditsioonilised soovitused: sündigu hoopis rohkem lapsi, riik toetagu, koostatagu uus rahvastikupoliitika. Nelja lapse isa Marek Sammul ei tahaks kedagi kurvastada, aga tõele näkkuvaatamise huvides ütleb ära, et esiteks on migratsioon tänapäevases Euroopas norm. Leppigem sellega ja mõelgem pigem, kuidas sellega toime tulla. Teiseks ei tõuse sündimus Eestis taastetasemele niipea, kui üldse enam kunagi.

Eesti rändepoliitika on seni olnud suunatud sellele, et soodustada kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ja suruda alla odava tööjõu sissetoomist. Samas on Euroopa Liidu sisepiirid lahti ja kvoodi alt on väljas ka mõned majandussektorid. Üks, sisuline probleem on siin selles, et tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt on välistööjõu näljas sektorid, mis ekspordivad, nt metalli- ja masinatööstus või elektroonikatööstus. St majandussektorid, mis teenivad Eestile reaalset tulu. Teine, tehniline nüanss on aga proportsioonides.

Eelmisel aastal asus Eestisse 10 500 inimest (ERR 16.01). Ei ole päris selge, kui suur osa neist on koju naasnud eestimaalased, kuid on selge, et nii mõnigi sisserändevaidlus on selle arvu valgel naeruväärne. Näiteks see, kui vaidleme, kas võtta vastu kümme põgenikku rohkem või vähem. Rändekvoodi suurendamine kahekordseks teeks 10 500 sisserändajast 12 000. Muidugi on see arvestatav kasv, aga ei tähenda sugugi kahekordset sisserände kasvu nagu võiks vaidluse teravuse põhjal arvata. Piirarvu vaidlused puudutavad 1300, vaidluse kõrval tuleb Eestisse u 9000 inimest.