Sisukord
Investeerimine
Postimees

Monstrum nimega MiFID II

4 min lugemist
  • Regulatsioonis on 7000 leheküljel 1,7 miljonit artiklit.
  • Regulatsiooni on vastu võtnud vaid 17 EL liikmesriiki, kaasa arvatud Eesti
  • Regulatsiooni eesmärk on suurendada turu läbipaistvust ja kaitset
FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Ei, see ei ole järjekordne ulme- või fantaasiafilmist pärit kummitus. See monstrum reguleerib Euroopas miljonite investorite, tegelikult kõikide eurooplaste sääste. Jaanuaris kehtima hakanud regulatsioon MiFID (Markets in Financial Instruments Directive) standardiseerib investeerimisteenuseid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Tellijale Tellijale

MiFIDi  esimene versioon hakkas kehtima 2007. aasta 1. novembrist, aga kriisi tõttu tehti sinna veel hulgaliselt muudatusi ja täiendatud versioon võeti vastu 2. juunil 2014 ning esialgu pidi see kehtima hakkama eelmise aasta 3. jaanuarist. Siiski 2006. aasta veebruaris otsustati lükata rakendamine edasi, et pangad, investeerimisfirmad ja -fondid ning kõik teised turuosalised jõuaksid oma infotehnoloogiasüsteemid valmis.   

Tegemist on monstrumregulatsiooniga, mille koostamine võttis aega seitse aastat. Seal on 7000 leheküljel kokku 1,7 miljonit artiklit, mis mõjutab Euroopa Liidu finantssüsteemi igat nurgakest – alates pankadest kuni maaklerfirmadeni, varahaldusfirmadest pensionifondideni, börsioperaatoritest jae- ehk väikeinvestoriteni.

25.01.2018 27.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto