Niisiis, Venemaad veeti alt. Iseasi aga, kui tähtsaks seda tõsiasja pidada ja kas keegi saab üldse selliseid siduvaid lubadusi anda. Natuke küünilisemalt võiks öelda, et tollal lubasid kõik kõikidele kõike. Näiteks Eesti poliitikud lubasid venekeelset kooliharidust ja kultuuriautonoomiat. Kindlasti uskusid mõned oma lubadusi siiralt, teised mitte.
Putini küüniline vaimulaad on aga niisugustest nopetest toitu saanud: lääs – nii USA kui ka Euroopa – on tema vaateviisi järgi valelik, ei pea oma lubadusi, moraliseerib silmakirjalikult üldinimlike väärtuste üle, kuid teeb endale alati mugavaid erandeid. Ja USA pole sellise eelarvamuse toitmises kitsi olnud.
Samas on Putin osanud keerata kõik lääne «uuendused» rahvusvahelises õiguses lääne enda vastu: Kosovo enesemääramise tunnustamine on andnud ettekäände Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Krimmi kahmamiseks. Režiimivahetus Iraagis ÜRO Julgeolekunõukogu loata on esialgu jäänud veel pretsedendiks, mille ärakasutamist Putin võib-olla millegi jaoks alles varus hoiab.
Venemaad on niisiis kannustanud rahuldamata tunnustusvajadus, olgu see põhjendatud või mitte. Kuidas seda saakski rahuldada? Meie juhtiv Putini-mõistja Rein Müllerson pooldab 19. sajandi laadis riikide kontserdi loomist, mis paneks paika mõjusfäärid Ukrainas, Taga-Kaukaasias ja mujal maailmas. Millegi selliseni jõudmiseks peaks aga lääs veel küll väga palju nõrgenema ja Venemaa väga palju tugevnema.
Kuid nii nagu venelastel pole põhjust süüdistada läänt oma riigisisestes hädades, on läänel – eriti USA-l – sama vähe põhjust süüdistada Venemaad oma hädades: paremäärmusluse tõusus, väärinfo levikus ning valitsevate institutsioonide ja heade tavade murenemises.
Trump võis Venemaaga kokku mängida, aga see ei otsustanud valimistulemust. Vene trollid ei olnud Brexiti kaalukeeleks. Venemaa on küll rahvusvahelise liberaaldemokraatia kriisi ära kasutanud, pakkumata vastu midagi paremat kui hirmujutud geide ja pedofiilide salavõrkudest. Kui kunagi peaks kirjutatama raamat «Kes kaotas lääne?», siis tõenäoliselt moodustaks Venemaa sellest ainult ühe väikese peatüki.
Peter Conradi
«Kes kaotas Venemaa? Kuidas maailm astus uude külma sõtta»
Tõlkija Krista Kallis
Rahva Raamat 2017
357 lk