Sisukord
Juhtkiri
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (11) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (5) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (1) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt ja ka vastupidi?

2 min lugemist
Teeme ära FOTO: graafika: Silver Alt

Teeme ära! Kümme aastat tagasi oli laga ja prügi igas Eesti metsatukas ja vähegi varjulisemas parginurgas. See häiris ja vihastas, ent mida teha? 2008. aasta 3. mail toimus aga midagi väga olulist, mille mõju tundub olevat hoopis sügavam ja püsivam kui lihtsalt 10 000 tonni prügi koristamine ühe päeva jooksul.

Eesti ja hiljem maailma koristamise idee algatajatest, ettevõtjast Rainer Nõlvakust ja kõigist teistest asjaosalistest on nii saanud suured maailmaparandajad. Meie, kes me oleme koristustalgutel osalenud või siis vähemalt toimuvat poolehoiuga vaadanud, võime ka rõõmu tunda ja näha, et maailmale suure tähendusega asju saab teha, sündigu mõte siis Setus või Saares.

Järgnevate «Teeme ära!»-aktsioonidega on otsitud ja leitudki igasugu huvitavaid ideid ning tehtud palju tarvilikku. 2009. aasta 3. mai juhtkirjas märkisime: «Kodanikuühiskond seisabki koos paljudest inimsuhetest ja väikestest sammudest, ent üksiti on igapäevane loomulik kokkuharjutamine võimalus suurteks muutusteks väikeste sammude abil.»

Lõpeks on aga aktsiooni «Teeme ära!» suurim edulugu ikkagi prügikoristustalgute levimine üle maailma. Eesti eestvõttel toimuv maailmakoristus ehk inglise keeli World Cleanup Day selle aasta septembris seab eesmärgiks, et sellest võtaks osa iga kahekümnes inimene maakeral (nii nad oma kodulehel ütlevad; või nõks teisiti, nagu tänases lehes kirjas – viis protsenti osalevate riikide elanikest).

Probleem ei ole ju üksnes esteetiline ja ka mitte ainult maismaine. Hiiglaslikest prügisaartest ookeanides teame juba ammu. Teadmine, mida teeb lainetes tibatillukesteks terakesteks jahvatatud plastik mereelukatele, alles hakkab teadlaste töö abil avanema. Mida see tähendab ökosüsteemidele ja neist sõltuvatele inimestele ning lõpuks kogu inimkonnale – vabalt võib juhtuda, et täpse vastuse saame teada alles siis, kui kõik halvad tagajärjed on meid juba tabanud.

Võib-olla ongi kõige tähtsam tekitada maailma inimestes usku, et igaüks saab midagi ära teha, oma käitumist muuta ja üheskoos sihipäraselt tegutsedes on sellel suur mõju. Samamoodi nagu üheskoos, igaüks oma natukese haaval, on lagastatud, saab ka üheskoos koristada.

Muidugi ei tasu arvata, et pelk julge pealehakkamine ja oma küla metsaaluse koristamine kõik reostusprobleemid lahendab. Eesti puhtamaks saamisse on samal ajal ja süsteemse panuse andnud reeglite muutmine alates pandipakendikorraldusest (mida ohustab nn alkoralli Läti-Eesti piiril) kuni sundkorraldatud prügiveoni omavalitsustes.

Ometi on «Teeme ära!» tekitanud suure kultuurilise muutuse ja teame Postimehe toimetuseski kolleege, kellel on kombeks igal metsaskäigul võtta sealt kaasa kellegi teise hooletu käega metsa alla visatud praht ja see oma kodus prügikasti visata.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto