Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
29.01.2018
Eesti Alkoholiaktsiisi jääb puudu mitukümmend miljonit (12) Norilskis mälestati vangilaagris hukkunud eestlasi Sitkete maapoodnike kaamelikannatus katkemas: «Inimesed tulevad poest läbi ja irvitavad, et näe, me läheme Lätti!» (24) Majandus Konkurendid neelasid Eesti Energia puidupõletuse alla (3) Trump käis ärieliidile Ameerikat propageerimas Välismaa Põhja-Korea sanktsioonid näpistavad Hiina ärimehi Niinistö koer jäi kampaaniast kõrvale (1) Tšehhi venemeelne president jätkab võimul (1) Soomlased valisid järjepidevuse Arvamus Lugeja kurjustab: Klassikaraadio kuulajad on kui siilid udus Evelyn Sepp: kas pärandame oma lastele konnatiigi? (23) Aarne Mäe: onu Heino kimbatus (12) Juhtkiri: aktsiisitõusudega betoonseina poole (32) Postimees 1993. aastal: kummalised lendlehed postkastides Peet Kask: uue tulumaksuseaduse eluiga kujuneb lühikeseks (14) Dago Antov: kas parkimiskoha laius on Eesti liiklusohutuse põhiprobleem? (3) Lugeja kiri: Keskerakonna valimisreklaami maksab kinni Tallinna elanik Kultuur Raamist väljas. Mida kunstnikud raha pärast teevad? Kuidas Ameerika ajakirjandus oma presidenti kiusas Sport Ott Tänaku uus ja võluvam aura lummab rallimaailma Vormikõvera järsk tõus tõi Ilveste perre päikese tagasi Nuttev kuningas kindlustas trooni WRC-sarja uus megaprojekt: kas fiasko või kõigest krobeline algus? Teadus Muistsed luud heidavad kinda senistele inimkonna põlvnemise teooriatele Tartu Meie oma pärand taluarhitektuur vajab hoidmist ja kaitset Olümpiamedalisti Levandit kahtlustati Nõukogude Liidust põgenemises Väike roohabekas hiilgab suurte vuntsidega Esivanemate mustrid teevad moes jälle ilma Tantsukoolil valmis oma aabits Tung EMOsse ei vähene (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: aktsiisitõusudega betoonseina poole

2 min lugemist
Kütusehinnad. FOTO: Konstantin Sednev

Kui 2016. aasta lõpus ennustas rahandusministeerium järgmise aasta alkoholiaktsiisi tuluks riigieelarvesse 276 miljonit eurot, siis nüüd on selge, et see prognoos, mida on juba ümber tehtud ja ka hiljem ümber hinnatud, oli ka muudetud kujul liiga optimistlik ning esialgu eesmärgiks võetust jääb puudu ligemale poolsada miljonit eurot. Asjaosalised ise on juba jõudnud ühiskonnale rahustuseks  teatada, et muretsemiseks põhjust pole ning kõik on parimas korras.

Tõepoolest – hea, et prognoositegijad ei tegele näiteks inimeste ravimise või koolide ja lasteaedade projekteerimisega, sest kui samasuguse vea teeksid oma töös arst või insener, siis oleksid tagajajärjed traagilised. Kuid õnneks pole meil Eestis kombeks avalikus sektoris halba meeles hoida. Muidugi kõlab ka sõnum, et kõnealune viga ei toovat kaasa auku eelarves, kuna teised maksud laekuvad sedavõrd hästi, positiivselt. Seekord näib tõepoolest õnneks minevat.

Kuid tervikuna teeb praeguse valitsuse maksu- ja aktsiisipoliitika Eesti majanduse tuleviku suhtes murelikuks. Poliitikute poolt vaadates on muidugi tegemist eelkõige hõlpsa tuluga ja raha saab igal juhul kätte, kui vaid kõvemini pigistada. Ent aktsiisitõusudel on pikaajalisem mõju, mis viib selleni, et tarbimine väheneb ja Eesti minetab koosmõjus teiste maksumuudatustega – õigupoolest on juba minetanud – oma konkurentsieelised lähimate naabrite ees. Kui praegused trendid jätkuvad, siis leiame end ühel päeval nukras olukorras, kus piltlikult öeldes läheb ka meie majandus Lätti. Meie Läti naabrid, kel pole viimase veerandsaja aasta jooksul nii hästi läinud kui meil, võivad selle eest vaid tänulikud olla.

Kogu maksumuudatustega seonduv 2018. aasta algul meenutab Hollywoodi katastroofifilmi, kus rong kihutab tühjuse poole, ning kui alguses veel keegi üritaski hädapidurit tõmmata või rongilt maha karata, on ta hiljem, taibanuna, et see on mõttetu, ja sellega leppinuna leidnud endale asendustegevused. Kes nõjatub istmele, kes kohendab vaguniakna ees kardinaid, kes pühib tolmust puhtaks tee- ja kohviklaase. Nii räägitakse praegu sajaeurosest pensionitõusust ja tasuta bussitranspordist. Ent hooletu ja läbimõtlematu maksupoliitika on juba kaasa toonud esimesed tagajärjed, mida selle aasta algusest ka tavakodanik aina rohkem omal nahal tunda on saanud. Muidugi mõtlevad poliitikud juba tuleva aasta riigikogu valimistest. Ent ühes juhirolliga tuleb võtta ka vastutus. Seda viimast enamik ei taha ja kardab, kuid tulemuseks ongi kuristiku poole sööstev kiirrong, mida keegi peatada ei ürita.

Seotud lood
27.01.2018 30.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto