Sisukord
Majandus
Tänane leht
30.01.2018
Eesti Politsei kahtlustab viit meest ja üht naist riigilt miljoni euro väljapetmises (6) Rahvas ei kiida tulumaksureformi heaks (27) Majandus Maksuamet hindas Läti viinaralli maksukahju tunduvalt kõrgemaks (17) Välismaa KOHALIK VAADE. Kas Hispaania vajab kuningaid? (2) Rohingja pereema ihkab koju tagasi (1) Rumeenia uus valitsus levitab korruptsiooni lehka Arvamus Kuido Saarpuu: näitasin sahamehele rusikat (2) Lugeja kirjutab: uus tulumaks on samm õigluse poole (10) Feminist pihib: miks ma armastan Eesti meest! (13) Juhtkiri: soomlaste selge valik (4) Postimees 1938. aastal: täna on Õpetatud Eesti Seltsil suurpäev Karmo Tüür: Kurdistani udukogu Lugeja kiri: meenutusi sõja koledustest (1) Kultuur Eesti Festivaliorkester: Euroopa on vallutatud, ees ootab Aasia (1) Inimene unistab, jumal naerab «Tammsaare on eesti kultuurile suur lotovõit!» (3) Sport Simple Sessionil esinduslik koosseis Tali: Cretu arvas, et võiksin B-koondist juhendada Dopinguprogrammi tellis Putin? (1) Nähtamatud öö- ja tööloomad aitasid Tänaku teiseks Eesti spordirahva lemmiktaliala – suusatamine küll, aga püssiga Tarbija Pakasega silkamine aitab immuunsust tugevana hoida Tartu Paju tänava pilvelõhkuja ehitust on plaanis alustada kevadel (4) Löökaukude hooaeg jõudis pärale (1) Ravimatult haiged tükivad Peipsile külma ja tuule kätte. Miks küll ometi?! Janno Zõbin: miks lasteaiatasu võib otsustada mõne küla tuleviku Signe Kivi: minu halepallaslik Tartu pastoraal Lukas Groen: noor muusik ei pruugi üksi kaugele jõuda Eve Kask mängib tõejärgsusega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maksuamet hindas Läti viinaralli maksukahju tunduvalt kõrgemaks

3 min lugemist
  • Riik kaotas piirikaubanduse tõttu mullu umbes 30 miljonit eurot alkoholimakse.
  • Maksuametnikud peavad järge kassapõhiselt, ministeeriumametnikud tekkepõhiselt.
  • Makse laekus 6,6 protsenti ehk 412 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Maksuameti juht Valdur Laid. FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Maksu- ja tolliameti hinnangul jäi riigil eelmisel aastal Läti piirikaubanduse tõttu saamata tervelt 30 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Seda on rohkem, kui rahandusministeerium on varem prognoosinud. 

MTA andmetel laekus 2017. aastal riigieelarvesse 229 miljonit eurot alkoholiaktsiisi, mida on 33 miljonit eurot vähem kui riik prognoosis. Samuti on seda pea 10 protsenti vähem, kui laekus aasta varem, mil aktsiisid olid märkimisväärselt madalamad.

See tähendab, et riik kaotas lokkava piirikaubanduse tõttu mullu umbes 30 miljonit eurot alkoholimakse, selgub MTA värsketest andmetest. Mäletatavasti teatas rahandusministeerium suvel, et Lätis viina ja õlle järel käimine tekitab riigieelarvesse umbes 20-miljonilise augu. 

FOTO: Maksuamet
«Lätist toodud alkoholi massilist edasimüüki, nagu meediast võib mulje jääda, pole meile silma jäänud,» ütles MTA peadirektor Valdur Laid.

Siia otsa võib veel liita saamata jäänud kütuseaktsiisi, kuna viimane aasta on näidanud, et inimesed, eelkõige aga rekajuhid tangivad järjest rohkem kütust Lätist. MTA hinnangul tõusis väljaspool Eestit tankimine eelmise aasta lõpuks 40 miljoni liitri võrra. Rahasse ümber arvutatuna teeb see kütuseaktsiisi puudujäägiks umbes 20 miljonit eurot. See tähendab, et riik kaotas aktsiisidelt kokku mullu ligikaudu 50 miljonit eurot.

Tõehetk loetud päevade pärast

Siiski tuleb ära märkida, et MTA andmed pole lõplikud. Nemad peavad järge kassapõhiselt, aga need ei klapi enam üks-ühele rahandusministeeriumi andmetega, mis peab laekumise üle arvet tekkepõhiselt. Kui ameti meetod näitab, mis kuul maksud laekuvad, siis ministeeriumi vaade arvestab, millise kuu eest makse tasutakse.

Lõplik tõehetk saabub veebruari alguses, mil rahandusministeerium avalikustab, kui palju eestlased lõunanaabrite riigikaukasse aktsiisiraha jätsid.

Küsimusele, kui tõsiseks probleemiks MTA järjest suuremaks kärisevat alkoholiaktsiisi maksuauku peab, vastas ameti juht Valdur Laid, et tegu ei ole maksuauguga klassikalises mõttes, vaid lihtsalt piirikaubandusega, mis on täiesti legaalne ja lubatud. Seetõttu ei ole nende asi sellele hinnangut anda, vaid tegelda eeskätt juhtumitega, kus Lätist toodud alkoholi müüakse ebaseaduslikult edasi.

«Meie jaoks on probleem see, kui Lätist tuuakse alkoholi ning kui sellega kaubeldakse baarides, restoranides ja toitluskohtades,» ütles Laid. «Me oleme seda kontrollinud ja analüüsinud ja näeme, et see pole õnneks massiline,» lisas ta.

MTA on teinud baarides ja söögikohtades terve rea reide, kus Lätist toodud viina ja õlle asemel paistab pigem silma see, et töötajatele makstakse ümbrikupalka. «Aga Lätist toodud alkoholi massilist edasimüüki, nagu meediast võib mulje jääda, pole meile silma jäänud,» rahustas Laid.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann täpsustas, et kontrollide käigus on neil tekkinud vaid neljal-viiel juhul kahtlus, et baarid müüvad lõunanaabrite kauplustest ostetud alkoholi. 

Maksulaekumise päästab majanduskasv

Kui vaadata möödunud aasta kogu maksulaekumist, võib riik rahul olla, kuna makse laekus 412 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Kassapõhises arvestuses ületas laekumine riigi eelarveprognoose 30 miljoni euro võrra. Kokku sai riik mullu maksutulu ligi 6,7 miljardit eurot.

Paranenud laekumist toetab eeskätt korralik majanduskasv. Nii laekus kaks protsenti rohkem sotsiaalmaksu ja kolm protsenti rohkem käibemaksu. Paranes ka füüsilise isiku tulumaksu laekumine. Ülejäänud suuremad maksud nagu kõik aktsiisid ning ka juriidilise isiku tulumaks olid languses.

MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul tasusid 69 ettevõtet makse kokku 2,1 miljardit eurot ehk kolmandik kõikidest maksudest. «Eestile on oluline, et meie suurtel ettevõtetel läheks hästi, sest nemad moodustavad olulise osa maksutulust,» lisas ta.

Oluliste maksumaksjate roll maksulaekumises ei ole 2017. aasta jooksul muutunud, nende osatähtsus kogulaekumisest ei ole kasvanud ega langenud.

Ümbrikupalgad juuritakse välja

Maksu- ja tolliameti (MTA) käis samal pressikonverentsil välja ka ambitsioonika plaani: vähendada ümbrikupalkade maksmist nelja aasta jooksul poole võrra.

MTA juhi Valdur Laidi sõnul saab praegu 8–10 protsenti töötavatest inimestest ümbrikupalka. «See tähendab, et igaüks tunneb vähemalt paari inimest, kellele mustalt töötasu makstakse,» lisas ta.

Laidi sõnum inimestele oli see, et ametlik tööleping on kasulik neile endile ja neil tuleks seda tööandjalt igatahes nõuda. «Panustamegi oma jõudu kommunikatsioonile, et inimesed, ärge võtke ümbrikupalka vastu,» kutsus ta üles.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann kinnitas, et tõepoolest, kuigi ümbrikupalku makstakse üha vähem, tahavad nad ka viimased seaduserikkujad välja juurida. Ta ei soovinud täpsustada, kuidas maksuametnikud musta töötasu vastu võitlusse asuvad, aga selgitas, et neil on mitmeid plaane, kuidas ümbrikupalkade maksmine ja vastu võtmine petturite jaoks võimalikult ebamugavaks teha.

Reitmanni sõnul soovivad nad ümbrikupalkade vähendamiseks teha koostööd vastavate erialaste institutsioonidega, seejuures on ameti suurima tähelepanu all ehitus- ja toitlustussektor, kus ümbrikupalku traditsiooniliselt enim makstakse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimase uuringu järgi on ümbrikupalga kahju 109,5 miljonit eurot. Aastases võrdluses langes kahju 48,1 miljonit eurot. Kahju summa langust mõjutasid eelkõige ümbrikupalga saajate arvu vähenemine ja ümbrikupalga osakaalu langus netotöötasus.

Seotud lood
29.01.2018 31.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto