Sisukord
Olümpia
Postimees
03.02.2018
Eesti Kigoma ootab hällipäeva Detektoristide elu tehakse keerulisemaks (15) Idapiir võib tulla plaanitust lahjem (17) Välismaa Saudi kaamelifestivali varjutavad pettused Makedoonia nimetüli ulatub vanasse Kreekasse Poliitika tungib Saksa vutiväljakutele Kas nimetu riik saab lõpuks nime? Arvamus Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Priitahtlik piksevarras (15) EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) Edasi 1978. aastal: «Saljut 6»-«Sojuz 27»-«Progress 1»: lisatankimine orbiidil Keskrindel muutuseta Juhtkiri: eestlaste lotovõit (7) Savisaare ihuarst (18) Ühtsuses peitub jõud Kultuur Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Kirglik Roman Baskin: filosoof, muusikus, pujään EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Sport VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Vanameistrite tandem tüürib Patriotsi ajaloo poole Noored pakkusid ilusa avapäeva Mis toob ekstreemmaailma tipud Tallinna? Flora soovis Kalju talenti, kuid jäi pika ninaga Mart Soidro: tähtis pole võit, vaid osavõtt (1) Tarbija Pakiautomaatide tuleproov: Itella SmartPost vs. Omniva (3) AK Lapseohtu neidude kujutamine Tammsaare teostes - nendega sai mängida nii, et kõik tundus päris (1) Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Tammsaare kui algus Tammsaare kui lõpp Raamat, kus kaasaelamisest pole pääsu Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus Väikese Eesti suur lugu (2) Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Aja auk. Täitmatu hr Williams Ühenaiseorkestri hüpnoetno Kultuuri teine tulemine Arter Filmiarvustus: fiksikutel polegi saladust! Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp Neeme Raud: miks nimetatakse Melania Trumpi käitumist «vaikseks radikalismiks»? Soome geipaar loodab võlusõna abil turiste meelitada (2) ARTERI SUUR INTERVJUU: Raimond Valgre muusa Niina: «Ma kutsusin teda nagu Oscar Wilde'i kangelast – prints Charming» (5) Paul Bocuse oli suur kulinaar, keda leinavad ka presidendid VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist Sõiduproov uue Nissan Leafiga. Kui pingevabalt ta sõidab? VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp

3 min lugemist
Suurbritannia sportlased avarongkäigul. FOTO: SCANPIX

1921. aastal otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, et koos 1924. aasta Pariisi olümpiaga saab Prantsusmaal teoks esimene rahvusvaheline talispordinädal. See oli ajalooline samm, mis andis seni eeskätt Põhjala mängumaaks olnud talispordile lõpuks võimaluse end spordimaailma silme ees laiemalt eksponeerida.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Talispordinädal korraldati Mont Blanci jalamil asuvas Chamonix’ kuurortlinnas ja kuigi see oli esialgu mõeldud pelgalt Pariisi mängude ühe osana, osutus ettevõtmine niivõrd kompaktseks, erilaadseks ja muljetavaldavaks, et andis olümpiajuhtidele julgust edasi minna juba iseseisvate talviste olümpiamängudega. Tagantjärele, 1926. aastal, tegigi Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsuse anda I taliolümpia austusväärne nimetus just sellelesamale Chamonix’ talispordinädalale.

Kahtlemata soodustas seda asjaolu, et prantslased tulid Chamonix’s kenasti toime. Mõnusa atmosfääri teket võimaldas muuhulgas hea raudteeühendus, tagades võistlustele omajagu publikut ja korraldajatele niiviisi tõhusat majanduslikku tuge. Tuhanded võistluspäevadeks kohale saabunud pealtvaatajad tõid lõpuks piletitulu, mis moodustas kuuendiku kogu ürituse 600 000 frangi suurusest eelarvest.

Chamonix avatseremoonia 1924. FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Osalema oodati kõiki olulisi spordiriike, välja arvatud endiselt I maailmasõja tõttu olümpiakeelu all olnud Saksamaa. Teiste hulgas plaanis maailma talispordi suurte jõudude kõrval talvist debüüti väike Eesti, kus sport neil aegadel tublisti populaarsust kogus. Olles selleks ajaks saavutanud esimest rahvusvahelist edu suvealadel, sooviti nüüd oma võimekust proovile panna talvisteski tingimustes. Suurema konkurentsi puudusel anti aga üles vaid üks nimi, toonane Eesti parim kiiruisutaja Christfried Burmeister, kelle korraldajad ka võistlejaks akrediteerisid.

02.02.2018 05.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto