Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
30.01.2018
Eesti Politsei kahtlustab viit meest ja üht naist riigilt miljoni euro väljapetmises (6) Rahvas ei kiida tulumaksureformi heaks (27) Majandus Maksuamet hindas Läti viinaralli maksukahju tunduvalt kõrgemaks (17) Välismaa KOHALIK VAADE. Kas Hispaania vajab kuningaid? (2) Rohingja pereema ihkab koju tagasi (1) Rumeenia uus valitsus levitab korruptsiooni lehka Arvamus Kuido Saarpuu: näitasin sahamehele rusikat (2) Lugeja kirjutab: uus tulumaks on samm õigluse poole (10) Feminist pihib: miks ma armastan Eesti meest! (13) Juhtkiri: soomlaste selge valik (4) Postimees 1938. aastal: täna on Õpetatud Eesti Seltsil suurpäev Karmo Tüür: Kurdistani udukogu Lugeja kiri: meenutusi sõja koledustest (1) Kultuur Eesti Festivaliorkester: Euroopa on vallutatud, ees ootab Aasia (1) Inimene unistab, jumal naerab «Tammsaare on eesti kultuurile suur lotovõit!» (3) Sport Simple Sessionil esinduslik koosseis Tali: Cretu arvas, et võiksin B-koondist juhendada Dopinguprogrammi tellis Putin? (1) Nähtamatud öö- ja tööloomad aitasid Tänaku teiseks Eesti spordirahva lemmiktaliala – suusatamine küll, aga püssiga Tarbija Pakasega silkamine aitab immuunsust tugevana hoida Tartu Paju tänava pilvelõhkuja ehitust on plaanis alustada kevadel (4) Löökaukude hooaeg jõudis pärale (1) Ravimatult haiged tükivad Peipsile külma ja tuule kätte. Miks küll ometi?! Janno Zõbin: miks lasteaiatasu võib otsustada mõne küla tuleviku Signe Kivi: minu halepallaslik Tartu pastoraal Lukas Groen: noor muusik ei pruugi üksi kaugele jõuda Eve Kask mängib tõejärgsusega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: soomlaste selge valik

2 min lugemist
Sauli Niinistö FOTO: LEHTIKUVA/REUTERS/Scanpix

Soomlaste presidendivalik oli isiku mõttes nii selge, kui vähegi olla saab. Need, kes tunduvad segaduses olevat, on kommentaatorid, kes peaks justkui oskama öelda ühe või vähemalt kõige olulisema põhjuse, miks ametis olev president nii populaarne on.

Olgu esmalt öeldud, et peale kõige muu tundub 69-aastase Sauli Niinistö isiklik stiil – tõsine, väljapeetud, kogu aeg justkui natuke mures – soomlaste hingekeeli puudutavat ja sellise inimesega on soomlasel lihtne end samastada. Härrasmees, ent mitte eputaja. Otsesõnaline, ent seda soomlase maitse jaoks just parasjagu. Inimene, kes oskab öelda nii, et iga soomlane saab mõttest aru, kuigi kõrvaltvaatajale võib asi segaseks jääda.

Sauli Niinistö on kindlasti tervet talupojamõistust au sees pidav president. Tähelepanuväärne on seegi, milline ülekaal oli parempoolsusel tervikuna – tööväe ja porvariston (e.k kodanluse) küsimus on justkui täielikult minema pühitud.

Kuna Eestis on loomulik kiusatus võtta Soome (presidendi)valimistest rääkides esimesena jutuks NATO, siis tehkem seda meiegi. Niinistö presidendiks oleku ajal on Soome faktiliselt liikunud edasi kaitsekoostöös läänega. On vastuvõtjamaa leping, on kinnitatud kahepoolsed koostöösuhted Ameerika Ühendriikidega ja on edenev kaitsekoostöö Rootsiga. Võib kõlada ülemäära pidulikult, ent ometi pole Soome kunagi varem olnud nii lähedane osaline NATO koosolekutel ja ühisharjutustes, kui ta on praegu.

Kuni eelmise aastani ei kõlanud eestlastele just maailma ahvatlevaimana jutt Euroopa Liidu kaitsekoostööst – on peljatud sisutühjade paralleelstruktuuride loomist NATO kõrvale. Kui tahame aga näiteks süvitsi mõista, mis ajendas soomlasi 1995. aastal liituma ELiga, ei saa kaitset kõrvale jätta. Nii ütles president Niinistö eelmisel kevadel Postimehele: «Mina olen juba vanast ajast olnud kindel Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika ajaja. /…/ Sest turvatunne on kõige muu lähtekoht. Läänepoolsetes liikmesmaades võib turvalisuse puudus end rohkem tunda anda terrorismiohuna, vast ka pagulaste ja immigrantide sissevoolu ohuna. Ida pool on see Venemaa-oht. Euroopa Liit peaks suutma anda eurooplastele, kodanikele kindlustunde.» («Meie saame kõige paremini hakkama avatud maailmas», PM 7.03.2017)

Kokkuvõttes on eksitav käsitleda seekordseid valimisi «ei või jah»-vastusena NATOga liitumise küsimuses. Soomlased ise ütlevad, et neil puuduvat välispoliitika üle avaliku vaidlemise traditsioon. Sauli Niinistö on seda muutmas näiteks Kultaranta aruteludega.

Siiski on meil eestlastelgi põhjust oma keelesugulaste välispoliitika mõistmiseks kuulatada tähelepanelikult, arvestada omamoodi vaikuse traditsiooni ja mitte langeda pealkirjade lõksu, mis pahatihti ongi kiuslikult mõeldud just sugulaste ja sõprade omavahel tülli ajamiseks.

Seotud lood
29.01.2018 31.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto