Sisukord
AK
Postimees
03.02.2018
Eesti Kigoma ootab hällipäeva Detektoristide elu tehakse keerulisemaks (15) Idapiir võib tulla plaanitust lahjem (17) Välismaa Saudi kaamelifestivali varjutavad pettused Makedoonia nimetüli ulatub vanasse Kreekasse Poliitika tungib Saksa vutiväljakutele Kas nimetu riik saab lõpuks nime? Arvamus Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Priitahtlik piksevarras (15) EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) Edasi 1978. aastal: «Saljut 6»-«Sojuz 27»-«Progress 1»: lisatankimine orbiidil Keskrindel muutuseta Juhtkiri: eestlaste lotovõit (7) Savisaare ihuarst (18) Ühtsuses peitub jõud Kultuur Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Kirglik Roman Baskin: filosoof, muusikus, pujään EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Sport VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Vanameistrite tandem tüürib Patriotsi ajaloo poole Noored pakkusid ilusa avapäeva Mis toob ekstreemmaailma tipud Tallinna? Flora soovis Kalju talenti, kuid jäi pika ninaga Mart Soidro: tähtis pole võit, vaid osavõtt (1) Tarbija Pakiautomaatide tuleproov: Itella SmartPost vs. Omniva (3) AK Lapseohtu neidude kujutamine Tammsaare teostes - nendega sai mängida nii, et kõik tundus päris (1) Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Tammsaare kui algus Tammsaare kui lõpp Raamat, kus kaasaelamisest pole pääsu Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus Väikese Eesti suur lugu (2) Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Aja auk. Täitmatu hr Williams Ühenaiseorkestri hüpnoetno Kultuuri teine tulemine Arter Filmiarvustus: fiksikutel polegi saladust! Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp Neeme Raud: miks nimetatakse Melania Trumpi käitumist «vaikseks radikalismiks»? Soome geipaar loodab võlusõna abil turiste meelitada (2) ARTERI SUUR INTERVJUU: Raimond Valgre muusa Niina: «Ma kutsusin teda nagu Oscar Wilde'i kangelast – prints Charming» (5) Paul Bocuse oli suur kulinaar, keda leinavad ka presidendid VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist Sõiduproov uue Nissan Leafiga. Kui pingevabalt ta sõidab? VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: juulilepped jõustusid Tartu rahu aastapäeval

2 min lugemist

Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril 1996 kohtusid Tallinnas välisministeeriumis Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Trofimov ja Eesti välisminister Siim Kallas. Plaani järgi pidi seal vahetatama ka Eesti ja Venemaa juulilepete ratifitseerimiskirju, kuid president Lennart Meri soovil tehti see toiming pidulikult samal õhtul Kadrioru lossis.

Juulilepete ratifitseerimiskirjad Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimise kohta Eesti territooriumilt ja Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete garantiide kohta olid ratifitseeritud Venemaa riigiduumas 21. juulil ja riigikogus 20. detsembril 1995.

Rõhutamaks asja tähtsust, olid õhtupoolikul kutsutud Kadriorgu riiginõukogu saali tseremooniat jälgima Eestis resideerivad välisdiplomaadid ja ajakirjanikud. Kuna Vene vägede väljaviimise ratifitseerimiskirja oli Meri juba jaanuaris allkirjastanud, kirjutas president kõikide juuresolekul alla kõigepealt Eesti-Vene sõjaväepensionäride kokkuleppe ratifitseerimiskirjale.

Seejärel allkirjastasid ja vahetasid Siim Kallas ja Aleksandr Trofimov Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimiskirjade protokollid. Tseremoonial viibisid ka riigisekretär Uno Veering, välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja protokolliosakonna peadirektor Andres Unga.

Sellest hetkest jõustusid mõlemad lepingud. Neid oli ajutiselt rakendatud juba alates 26. juulist 1994, mil Lennart Meri ja Boriss Jeltsin need Moskvas alla kirjutasid.

Ratifitseerimiskirjade vahetamine on teetähis Eesti-Vene suhetes, rõhutas Lennart Meri oma kõnes ning lisas: «Täna tähistab 2. veebruar sümboolselt uut kokkulepet, mis tegelikkuses on juba ellu rakendatud. Olen veendunud, et Euroopa areng, Euroopa tee püsiva rahu poole veenab mõlemaid osapooli piirilepingu olulisuses, vajalikkuses ja vältimatuses.» President rääkis Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimise olulisusest ja avaldas kahetsust, et läbirääkimised piirilepingu üle liiga pikale kipuvad venima.

Venemaa suursaadik Trofimov avaldas kõnes lootust, et Eesti hakkab täitma mõlemat allkirjastatud lepingut. Venemaa nimel vaidles ta vastu riigikogu ratifitseerimisotsustele lisatud deklaratsioonidele ning ütles, et deklaratsioonidega ei saa muuta õigusi ja kohustusi, mis on lepingutes kirjas. Seda jälgisid ka välisdiplomaadid. Kuna ta kõneles vene keeles, tõlkis suursaadiku jutu inglise keelde Eesti presidendi välisnõunik.

Seotud lood
02.02.2018 05.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto