Sisukord
AK
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (2) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: juulilepped jõustusid Tartu rahu aastapäeval

2 min lugemist

Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril 1996 kohtusid Tallinnas välisministeeriumis Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Trofimov ja Eesti välisminister Siim Kallas. Plaani järgi pidi seal vahetatama ka Eesti ja Venemaa juulilepete ratifitseerimiskirju, kuid president Lennart Meri soovil tehti see toiming pidulikult samal õhtul Kadrioru lossis.

Juulilepete ratifitseerimiskirjad Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimise kohta Eesti territooriumilt ja Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete garantiide kohta olid ratifitseeritud Venemaa riigiduumas 21. juulil ja riigikogus 20. detsembril 1995.

Rõhutamaks asja tähtsust, olid õhtupoolikul kutsutud Kadriorgu riiginõukogu saali tseremooniat jälgima Eestis resideerivad välisdiplomaadid ja ajakirjanikud. Kuna Vene vägede väljaviimise ratifitseerimiskirja oli Meri juba jaanuaris allkirjastanud, kirjutas president kõikide juuresolekul alla kõigepealt Eesti-Vene sõjaväepensionäride kokkuleppe ratifitseerimiskirjale.

Seejärel allkirjastasid ja vahetasid Siim Kallas ja Aleksandr Trofimov Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimiskirjade protokollid. Tseremoonial viibisid ka riigisekretär Uno Veering, välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja protokolliosakonna peadirektor Andres Unga.

Sellest hetkest jõustusid mõlemad lepingud. Neid oli ajutiselt rakendatud juba alates 26. juulist 1994, mil Lennart Meri ja Boriss Jeltsin need Moskvas alla kirjutasid.

Ratifitseerimiskirjade vahetamine on teetähis Eesti-Vene suhetes, rõhutas Lennart Meri oma kõnes ning lisas: «Täna tähistab 2. veebruar sümboolselt uut kokkulepet, mis tegelikkuses on juba ellu rakendatud. Olen veendunud, et Euroopa areng, Euroopa tee püsiva rahu poole veenab mõlemaid osapooli piirilepingu olulisuses, vajalikkuses ja vältimatuses.» President rääkis Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimise olulisusest ja avaldas kahetsust, et läbirääkimised piirilepingu üle liiga pikale kipuvad venima.

Venemaa suursaadik Trofimov avaldas kõnes lootust, et Eesti hakkab täitma mõlemat allkirjastatud lepingut. Venemaa nimel vaidles ta vastu riigikogu ratifitseerimisotsustele lisatud deklaratsioonidele ning ütles, et deklaratsioonidega ei saa muuta õigusi ja kohustusi, mis on lepingutes kirjas. Seda jälgisid ka välisdiplomaadid. Kuna ta kõneles vene keeles, tõlkis suursaadiku jutu inglise keelde Eesti presidendi välisnõunik.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto