Väikese Eesti suur lugu

Jüri Raidla FOTO: Mihkel Maripuu

Miks ei ole Eesti pärast ühinemist Euroopa Liidu ja NATOga leidnud eesmärki, mille peale ehitada riikluse areng? Vandeadvokaat Jüri Raidlale ja akadeemik Urmas Varblasele tundub, et Eesti riigi eesmärk on segamini läinud selle saavutamise vahenditega. Kuidagi ei saa leppida mõttega, et Euroopa Liitu astumine või NATO liikmeks saamine ongi olnud Eesti riigi eesmärk. Pigem on need olnud vahendid, mis aitavad eesmärki saavutada ja meie rahvast ühendada.

Tellijale Tellijale

Mis on väikese Eesti suur lugu? Lähtekohaks on põhiseaduses kirja pandud ülim eesmärk: eesti rahvuse ja kultuuri säilimine. Selle eesmärgi saavutamine ja hoidmine läbi sajandite eeldab võimet üles ehitada ja juhtida oma riiki. Seega on Eesti suur eesmärk arendada välja 21. sajandi vääriline moodne väikeriik, mis toimiks tõhusalt ja oleks ihaldatud koduks nii meie inimestele kui ka ettevõtetele. Teisisõnu peaks väikese Eesti suur lugu olema nüüdisaegne tõhus riik, mis suudab paindlikult muutuda.

Nüüdisaegne riik võib olla korraldatud parlamentaarse või presidentaalsena, kuid see ei tohi olla elitaarriik, vaid peab olema eliitriik. Nüüdisaegne riik tähendab kodanikule maksimaalset avalikku hüve, see on kõrge kvaliteediga piisavat avalikku teenust ka vananevale ja vähenevale elanikkonnale, vajaduseta tööjõudu importida, kuigi sellist importi ei pea ette välistama. Väljapoole vaadates tähendab moodne riik moodsa riikluse eksporti, otsest kasu taotlemata. Samas ületab selle kaudne kasu mitu korda väikeriigi tavapärasest kaupade või teenuste ekspordist saadud kasu.

02.02.2018 05.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto