Sisukord
Juhtkiri
Postimees
03.02.2018
Eesti Kigoma ootab hällipäeva Detektoristide elu tehakse keerulisemaks (15) Idapiir võib tulla plaanitust lahjem (17) Välismaa Saudi kaamelifestivali varjutavad pettused Makedoonia nimetüli ulatub vanasse Kreekasse Poliitika tungib Saksa vutiväljakutele Kas nimetu riik saab lõpuks nime? Arvamus Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Priitahtlik piksevarras (15) EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) Edasi 1978. aastal: «Saljut 6»-«Sojuz 27»-«Progress 1»: lisatankimine orbiidil Keskrindel muutuseta Juhtkiri: eestlaste lotovõit (7) Savisaare ihuarst (18) Ühtsuses peitub jõud Kultuur Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Kirglik Roman Baskin: filosoof, muusikus, pujään EKI keelekool: kuda moa, nii murre Artemi Troitski: ksenijafoobia (11) VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Sport VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Vanameistrite tandem tüürib Patriotsi ajaloo poole Noored pakkusid ilusa avapäeva Mis toob ekstreemmaailma tipud Tallinna? Flora soovis Kalju talenti, kuid jäi pika ninaga Mart Soidro: tähtis pole võit, vaid osavõtt (1) Tarbija Pakiautomaatide tuleproov: Itella SmartPost vs. Omniva (3) AK Lapseohtu neidude kujutamine Tammsaare teostes - nendega sai mängida nii, et kõik tundus päris (1) Mark E. Smith – tööline, kes rääkis vastu Tammsaare kui algus Tammsaare kui lõpp Raamat, kus kaasaelamisest pole pääsu Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus Väikese Eesti suur lugu (2) Rein Veidemann: Tema Majesteet Tammsaare* Aja auk. Täitmatu hr Williams Ühenaiseorkestri hüpnoetno Kultuuri teine tulemine Arter Filmiarvustus: fiksikutel polegi saladust! Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp Neeme Raud: miks nimetatakse Melania Trumpi käitumist «vaikseks radikalismiks»? Soome geipaar loodab võlusõna abil turiste meelitada (2) ARTERI SUUR INTERVJUU: Raimond Valgre muusa Niina: «Ma kutsusin teda nagu Oscar Wilde'i kangelast – prints Charming» (5) Paul Bocuse oli suur kulinaar, keda leinavad ka presidendid VIDEO: Sport ja seiklusfilm ühes - laskesuusatamine on väga põnev ala! Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist Sõiduproov uue Nissan Leafiga. Kui pingevabalt ta sõidab? VIDEO: Tanel Veenre avaldab ehtimise saladused. Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: eestlaste lotovõit

2 min lugemist
FOTO: LAURENT CHAMUSSY/SIPA/SCANPIX

Kui inglastel ei ole omavahel millestki rääkida, aga viisakuse pärast justkui peaks, kõneldakse ilmast. Eestlastel võiks selleks «varuplaaniks» olla Anton Hansen Tammsaare teosed.

Teisipäeval, 30. jaanuaril möödus Tammsaare sünnist 140 aastat. Tema kauaaegse uurija, Tallinna Kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino sõnul on Anton Hansen Tammsaarel eesti ühiskonnas oma tugev koht. «Üldiselt saadakse aru, et ta on eesti kultuurile ikka paras lotovõit,» ütles Vaino. («Tammsaare on eesti kultuurile suur lotovõit!», PM 31.01)

Lotovõiduks, millest eestlased oleksid võinud napilt ilma jääda, võib Tammsaaret pidada küll. 1914. aastal avastati kirjanikul tõsine maohaigus ja ta pidi operatsioonile minema. Tammsaare on ühes oma intervjuus soome ajakirjanikule öelnud, et kirurg oli operatsiooni õnnestumise tõenäosuseks pidanud vaid kaks protsenti. Tolleks hetkeks olid Tammsaarel kirjutamata kõik tema tähtsamad teosed: «Kõrboja peremees» (1922), «Tõe ja õiguse» (1926–1933) viis osa, «Ma armastasin sakslast» (1935), «Kuningal on külm» (1936) ning «Põrgupõhja uus Vanapagan» (1939).

Operatsioon läks korda ning Tammsaare sai kirjutada veel peaaegu kolmkümmend aastat. Kirjanik Rein Veidemann kirjutab tänases AKs, kuidas «Tõe ja õiguse» epopöa soome keelde tõlkinud Juhani Salokannel alustab oma peagi ka eesti keeles ilmuvat monograafiat arutlusega, mis oleks saanud siis, kui Tammsaare oleks elanud kauem. Oleks ta küüditatud või elanud paguluses? Elama jäädes oleks Tammsaare klassikuks jõudmise tee olnud Salokanneli sõnul igatahes vaevalisem.

Mis siis on Tammsaare fenomen? Ilmselt see, et isegi nüüd, ligi sada aastat hiljem tunnevad eestlased end tema tegelastes ära ja suudavad nendega lihtsasti samastuda. Ju siis tabas ta ära nõndanimetatud eestlase olemuse. Samuti oskas ta rääkida kaasakiskuvalt väga inimlikest teemadest – armastusest, surmast, usust ja vabadusest.

Kui tema teosed ei oleks viiskümmend aastat raudse eesriide taga olnud, võinuks tema looming õigel ajal veel rohkemateni jõuda. Praeguseni on aga tegu ühe tõlgituma eesti autoriga. «Tõde ja õigus» ei ole veel inglise keeles ilmunud, kuid kuuldavasti on romaanid juba tõlkimisel ja kirjastaja Suurbritannias olemas.

«Lugege oma Tammsaared kapsaks, noored, aga lugege,» ütles president Kersti Kaljulaid teisipäeval oma kõnes Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamisel Estonia teatris. Jah, seda tasub kindlasti teha. Kasvõi ainuüksi sellepärast, et mitte sattuda lolli olukorda, kus keegi hakkab sinuga jutujätkuks Tammsaarest rääkima ja sa jääd vastuse võlgu. 

Seotud lood
02.02.2018 05.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto