Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
07.02.2018
Eesti Tuukrite brigaad tuli asendada Putinile pakutakse Eesti X-tee sarnast lahendust «Nad kükitasid vee alla vajunud bussi katusel» (5) Majandus Kauaoodatud börsilangus lõpuks tuli Punnseis Rakvere lihatööstuses jätkub (3) Välismaa Venemaa rajab ühtset infosõja keskust Kaplinna on haaranud põuapaanika Rändevolinik: põgenike ümberpaigutamine on edulugu Arvamus Mart Raudsaar: Eesti ime, õnn ja rõõm (1) Sergei Metlev: mõistlik venelane tunneb end GAGi nõukogude estraadikontserdist häirituna (28) Juhtkiri: kas midagi nii pöörast saaks juhtuda Iisraelis? (14) Priit Humal: oleks aeg tunnistada Rail Balticu projekti nurjumist (2) Postimees 1931. aastal: Miss Eesti edu Pariisis Paula Rõuk: isiklike lugude toel jõuab ebateadus massidesse Luule Sakkeus: kuidas olla mõjusad? (2) Kultuur Kõik ei pea tingimata pohmelliga lõppema (2) Ohoi sinda rauda raiska!* Sport ROKi kindel soov ja plaan: taliolümpia tagasi Euroopasse! 100 000 põhjust, miks Kanepi ei mängi Eestlased pandi teel olümpialinna proovile Poolakad sõitsid pidulikult kulla järele Kodu Eesti pere rajas Soome remontimata korterisse kuuga ilusa kodu Tartu Tselluloositehase rajaja Margus Kohava: andke võimalus asja uurida ja alles seejärel otsustage (14) Rakvere streigi toetaja: töötajate suud hirmutatakse kinni! Lasteaed teeb Eestile verise kingituse Bussiliine jääb Tartus vähemaks, aga pärale jõuab kiiremini ja mugavamalt (2) Jõgeva mehe tehtud soomusautolt kõlab varsti iseseisvusmanifest Lapselaps kirjutas vanaisa ja tema lähedaste raske elu raamatusse Väikesed patsiendid said raviks uued abivahendid Kambja või Ülenurme – kumb on parem vallanimi? (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kas midagi nii pöörast saaks juhtuda Iisraelis?

2 min lugemist
Sirp ja vasar. FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Sirbi ja vasara koht on haakristi kõrval. Mõlemad sümboliseerivad totalitaarseid režiime, mis tapsid miljoneid inimesi. Mõlemad tapsid eestlasi ja meie teistest rahvustest kaasmaalasi. Mõlemad purustasid inimsaatusi. Mõlemad okupeerisid Eesti vabariiki.

Jutt ei ole üldse muusikast, mõnest estraadilaulust ega nende autorite ja esitajate kiitmisest või laitmisest, meeldimisest või mitte meeldimisest. Tegu on suurejooneliselt ette võetud totalitaarse režiimi normaliseerimisega.

Võrdluseks. Iisraeli iseseisvumisest möödub mais 70 aastat. Kas on võimalik kujutleda, et Iisraelis, näiteks Tel Avivis, korraldaks koolidirektor iseseisvuse tähistamiseks õpilastega kontserdi, ehtides juba kuulutusi haakristidega? Räägiks võib-olla sellest, et holokaustist on möödunud juba piisavalt aega, et ka negatiivsest tuleks siiski võtta maksimaalne osakaal positiivsust ja headust jne?

Mitte keegi ei hakkaks Iisraelis sellise koolidirektoriga isegi midagi arutama, vaid ta saadetaks pikema jututa pipramaale, et mitte öelda vängemalt. Isegi viis aastakümmet enne natside Saksamaal võimule saamist surnud Richard Wagneri (kes oli Hitleri lemmikhelilooja) teoseid hakati Iisraelis esitama alles mõne aasta eest ja see oli suur rahvusvaheline uudis. (Eesti vabariigis, kusjuures, pole heliloojaid ega nende loomingut säärastel põhjustel vaenatud ning viited justkui mingile murrangule ses osas on lihtsalt valed.)

Mitte keegi ei hakkaks Iisraelis sellise koolidirektoriga isegi midagi arutama, vaid ta saadetaks pikema jututa pipramaale, et mitte öelda vängemalt.

Idee tähistada Eesti vabariigi 100. aastapäeva, kasutades nõukogude sümboolikat, on absoluutselt kohatu ja mitmel moel ühiskonda lõhestav. See on ka Gustav Adolfi gümnaasiumi direktorit Hendrik Agurit tundvatele inimestele nii ootamatult rumal idee, et nad paratamatult küsivad (isegi kui kõik seda kõva häälega välja ei ütle), kelle ees ja milliseid vigu katab või teeneid direktor säärase tegevuse ja seni kõlanud jutuga tasub.

Sergei Metlev kirjutab tänase lehe arvamusloos: «/…/selline ajalooline kirjaoskamatus on nagu löök sirbi ja vasaraga pähe. /…/ Vaatamata nostalgia rohkusele ühiskonnas, tunneb mõistlik ja euroopalik vene inimene ennast sellest häirituna, sest jälle naelutatakse tema kultuuri, kommete ja ajaloolise mälu külge see jäle nõukogudelik sümboolika, mis kannab vägivaldse ja inimväärikust eitava kuritegeliku režiimi sõnumit.» Tõepoolest, miks ollakse taas keetmas vene inimeste identiteeti üheks supiks NKVD ja KGB kõrilõikajate pärandiga?

Võib-olla on muusikal tõesti jõudu siduda ja lepitada. Kõnealune planeeritav kontsert oma nõukogude sümboolika ja märtsipommitamise aastapäevaga peaaegu kokku langeva toimumisajaga on aga justkui nimme ja küüniliselt planeeritud haavu lahti kiskuma ja vaenu õhutama. Seda hoolimata direktori õõnsast jutust.

Seotud lood
06.02.2018 08.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto