Sisukord
AK
Postimees
10.02.2018
Eesti Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Kolonel Grabbi poja teekond Norilskis – mittevihast vihani (16) Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Majandus Nädala nägu: Raketimees Välismaa Kalamees Bangladeshis: ma ei julgenud rohingjasid paadile võtta, sest selle eest saab surma (2) Nädala nägu: Raketimees KOHALIK VAADE. Läti hädas Vene spioonidega (1) Arvamus Hans Alla: tüli pidulauas (3) Nädala nägu: Raketimees Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Nädala nägu: Teenitud kuld Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Juhtkiri: rahvusülikool on Eesti konkurentsivõime tugisammas (5) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? (1) Kultuur Meeleheitel koduperenaised, gurmeeversioon Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Sport Esimene Pierre de Coubertini medal Kui edukaks osutub Pyeongchangi olümpia avanud rahutuvi lend? Schaap: Kontaveidist saab esikümne mängija Nädala nägu: Teenitud kuld Olümpia pluss ja miinus: spordikohtu «ei» ja ummikud (1) Siim Kaasik: minu esimene olümpia Marek Tiits: uue Allari ootuses Tarbija Postimees maitseb: milline vastlakukkel mekib sel aastal kõige paremini? AK Juurikas. Kevin Uljaste sihib olümpiakulda Juurikas. Rahutud uudised Eestist Juurikas. Viimane veerg Vikerkaar loeb. Juubeldada ja tõlgendada! DRAAMA väikefestival Endlas. Väiketeater: kunst, kassa ja kriitika Rakvere lahing – keskaja veriseim (2) Mammi loodab, et koolirahvas omavahel kokku lepib (1) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides (2) Kellele kuulub Jeruusalemm? (16) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Arter Filmiarvustus: «Õnnelik lõpp» on film vaataja kogemusest Urmas Välbe: Ma ei näe takistust ära võita olümpiamängud (2) Lumehelbekeste pealetung: noored on vähevintsked solvujad, kes arvavad, et on erilised? (1) Tark linn ei olegi enam ulme Kuidas maitseb tulevik? Arter käis Teko õpperestoranis söömas Läti tuntuim stiiliekspert: presidendi riietusest jääb mulje, et Eesti on provints (30) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) VIDEO JA GALERII Otepää saunapeost - palju paljaid inimesi lumel (2) Neeme Raua kolumn: pruun puudutus valgel lumel (4) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? (1) Sõiduproov! Renault Mégane RS: Ma armastasin prantslast Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rakvere lahing – keskaja veriseim

9 min lugemist
Kus kroonikas nimetatud Kegole täpselt asus, pole teada, kuid sagedamini on seda samastatud Kunda jõega ja pakutud verise tapluse asupaigaks Viru-Nigula kanti. Sama hästi võis lahingupaik aga olla kusagil mujal, näiteks umbes sama kaugel Rakverest, aga mitte kirdes, vaid kagus – Assamallas. «Kalevipoja» Assamalla lahingut on kujutanud Kristjan Raud u 1935. aastal. FOTO: Repro

Neil päevil möödub 750 aastat mitte ainult 13. sajandi, vaid tõenäoliselt kogu meie keskaja veriseimast lahingust, 1268. aasta Rakvere lahingust, mille järel tekkis Eesti – esialgu muidugi vaid oma põhirahvuse püsiva asualana, kirjutab ajaloolane Andres Adamson.

Tellijale

Ega meil neid palju olegi olnud, neid Eesti pinnal peetud suuri keskaegseid välilahinguid, jättes kõrvale linnuste ja linnade kaitsmise ja piiramise. «Suur» on muidugi suhteline mõiste, pidagem praegu silmas selliseid taplusi, kus osavõtjate arv ulatus mõlemal poolel neljakohalise arvuni. Sellised olid enne 1268. aasta Rakvere lahingut Madisepäeva lahing 1217 ning eestlaste üllatusrünnak taanlaste ja vendide väeleerile Tallinna juures 1219, kuid mitte näiteks Jäälahing 1242, mis pealegi küll algas ja lõppes liivimaalaste jaoks Eesti pinnal, kuid maha peeti Lämmijärve idakaldal, Želtša jõe suudmes, ning milles ilmselt paari-kolme tuhande vastasega võitles vaid mõnisada liivimaalast.

Jäälahinguga lõppes üks etapp lääne ristisõdijate ja venelaste võitluses oma poliitilise võimuala pärast ning rooma- ja kreekakatoliku kiriku mõjuala piiri edasi-tagasi nihutamises, kuid mõneaastase pausi järel konfliktid jätkusid, eriti eesti-vadja segaasustusega aladel mõlemal pool Narva jõge. Rakvere lahingus koos selle eel- ja järellooga määratleti jõu- jm vahekorrad, mis panid need piirid paika enam kui 200 aastaks. Tänu sellele üldse tekkis Eesti, esialgu muidugi vaid oma põhirahvuse püsiva asualana. Veelgi selgemalt käib see Läti ja lätlaste kohta.

09.02.2018 12.02.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto