Sisukord
Arvamus
Tänane leht
10.02.2018
Eesti Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Kolonel Grabbi poja teekond Norilskis – mittevihast vihani (16) Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Majandus Nädala nägu: Raketimees Välismaa Kalamees Bangladeshis: ma ei julgenud rohingjasid paadile võtta, sest selle eest saab surma (2) Nädala nägu: Raketimees KOHALIK VAADE. Läti hädas Vene spioonidega (1) Arvamus Hans Alla: tüli pidulauas (3) Nädala nägu: Raketimees Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Nädala nägu: Teenitud kuld Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Juhtkiri: rahvusülikool on Eesti konkurentsivõime tugisammas (5) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? Kultuur Meeleheitel koduperenaised, gurmeeversioon Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Sport Esimene Pierre de Coubertini medal Kui edukaks osutub Pyeongchangi olümpia avanud rahutuvi lend? Schaap: Kontaveidist saab esikümne mängija Nädala nägu: Teenitud kuld Olümpia pluss ja miinus: spordikohtu «ei» ja ummikud (1) Siim Kaasik: minu esimene olümpia Marek Tiits: uue Allari ootuses Tarbija Postimees maitseb: milline vastlakukkel mekib sel aastal kõige paremini? AK Juurikas. Kevin Uljaste sihib olümpiakulda Juurikas. Rahutud uudised Eestist Juurikas. Viimane veerg Vikerkaar loeb. Juubeldada ja tõlgendada! DRAAMA väikefestival Endlas. Väiketeater: kunst, kassa ja kriitika Rakvere lahing – keskaja veriseim (2) Mammi loodab, et koolirahvas omavahel kokku lepib (1) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides (2) Kellele kuulub Jeruusalemm? (16) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Arter Filmiarvustus: «Õnnelik lõpp» on film vaataja kogemusest Urmas Välbe: Ma ei näe takistust ära võita olümpiamängud (2) Lumehelbekeste pealetung: noored on vähevintsked solvujad, kes arvavad, et on erilised? (1) Tark linn ei olegi enam ulme Kuidas maitseb tulevik? Arter käis Teko õpperestoranis söömas Läti tuntuim stiiliekspert: presidendi riietusest jääb mulje, et Eesti on provints (29) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) VIDEO JA GALERII Otepää saunapeost - palju paljaid inimesi lumel (2) Neeme Raua kolumn: pruun puudutus valgel lumel (4) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? Sõiduproov! Renault Mégane RS: Ma armastasin prantslast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides

2 min lugemist

Eesti Riigiarhiiv alustas tegevust 1. aprillil 1921. Oma 70. aastapäeva otsustati tähistada 17. aprillil 1991 Tallinna Linnaarhiivi ruumides Tolli tänaval avatud näitusega «Eesti Vabariik Riigiarhiivi dokumentides». 

Juba fuajeesse sisenedes püüdsid pilku ajahambast puretud suur maal ja selle kõrval eksponeeritud riigivanema Konstantin Pätsi ja mitme Eesti kindrali portreed. Maalil kujutati 24. veebruaril 1918 Eestimaa Päästmise Komitee liikmeid Konstantin Konikut, Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi krediidipanga hoones Estonia puiesteeel – kohas, kus esimest korda tuli kokku Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Suuremõõtmeline maal oli esimest korda pärast 1940. aastat taas avalikkuse ees.

Autori kohta puudus märge, sest polnud lõplikku selgust, kes selle oli maalinud. Arhiivitöötajatelt sain põnevat lisateavet. 1921. aastal tellimusena valminud harukordse maali autoriks oli vene kunstnik Nikolai Kalmakov. Punavõimu kehtestamisel Eestis otsustasid arhiivitöötajad maali päästa ning raamilt mahavõetuna ja kokkumurtuna peideti see arhiiviriiulitele. Arhiivihoidlast toodi räsitud maal päevavalgele alles 1988. aastal. Uuesti raamile tõmmatud restaureerimata maali sel näitusel eksponeeritigi. Paslik on siinkohal lisada, et aastaid hiljem jõudis ekspertiisi läbinud ja restaureeritud Nikolai Kalmakovi rariteetne maal «24.veebruar 1918» aukohale Eesti Panga Iseseisvussaalis.

Pärast juubelikõnesid, mil meenutati ajaloolisi arhiivimaterjale, liiguti fuajeest maja teisele korrusele tutvuma ülejäänud ekspositsiooniga, mis oli koostatud aastatest 1920–1940 pärinevatest riigikogu kantselei, presidendi kantselei, sise- ja välisministeeriumi jt riigiasutuste arhiividokumentidest ja -fotodest.

Vitriinidesse teemade kaupa paigutatud materjalid kajastasid riigi sise- ja välispoliitikat, kultuurielu ja vähemusrahvuste organisatsioonide tegevust. Eraldi vitriinis sai näha käibel olnud raha ja riiklike autasude jooniseid.

Välispoliitika ja sisepoliitika vitriinis olid väärtuslike dokumentide seas Eesti ja Saksamaa mittekalletungilepingu Saksamaa-poolne ratifitseerimiskiri ja Eestisse akrediteeritud välisriikide saadikute volikirju. Esimest korda oli võimalus näha Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingut, millega olid koos 1920. aasta Eesti-Vene piiriraamat ning Parikaste tehtud foto Tartu rahu sõlmimise hetkest.

Väljapanekus oli materjale vabadussõjalaste liikumise kohta ja nende keskliidu põhikiri. Eraldi osas olid arhiivimaterjalid Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimise kohta, sh  ka dokumendid täiendavate Nõukogude vägede sissetoomisest Eestisse 17. juunil 1940. Eesti Vabariigi kultuurielu tutvustavas vitriinis olid aukohal materjalid 1938. aasta üldlaulupeost ja valik kunstipärases nahkköites raamatuid.

Seotud lood
09.02.2018 12.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto