Sisukord
AK
Postimees
10.02.2018
Eesti Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Kolonel Grabbi poja teekond Norilskis – mittevihast vihani (16) Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Majandus Nädala nägu: Raketimees Välismaa Kalamees Bangladeshis: ma ei julgenud rohingjasid paadile võtta, sest selle eest saab surma (2) Nädala nägu: Raketimees KOHALIK VAADE. Läti hädas Vene spioonidega (1) Arvamus Hans Alla: tüli pidulauas (3) Nädala nägu: Raketimees Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Nädala nägu: Teenitud kuld Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Juhtkiri: rahvusülikool on Eesti konkurentsivõime tugisammas (5) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? Kultuur Meeleheitel koduperenaised, gurmeeversioon Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Sport Esimene Pierre de Coubertini medal Kui edukaks osutub Pyeongchangi olümpia avanud rahutuvi lend? Schaap: Kontaveidist saab esikümne mängija Nädala nägu: Teenitud kuld Olümpia pluss ja miinus: spordikohtu «ei» ja ummikud (1) Siim Kaasik: minu esimene olümpia Marek Tiits: uue Allari ootuses Tarbija Postimees maitseb: milline vastlakukkel mekib sel aastal kõige paremini? AK Juurikas. Kevin Uljaste sihib olümpiakulda Juurikas. Rahutud uudised Eestist Juurikas. Viimane veerg Vikerkaar loeb. Juubeldada ja tõlgendada! DRAAMA väikefestival Endlas. Väiketeater: kunst, kassa ja kriitika Rakvere lahing – keskaja veriseim (2) Mammi loodab, et koolirahvas omavahel kokku lepib (1) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides (2) Kellele kuulub Jeruusalemm? (16) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Arter Filmiarvustus: «Õnnelik lõpp» on film vaataja kogemusest Urmas Välbe: Ma ei näe takistust ära võita olümpiamängud (2) Lumehelbekeste pealetung: noored on vähevintsked solvujad, kes arvavad, et on erilised? (1) Tark linn ei olegi enam ulme Kuidas maitseb tulevik? Arter käis Teko õpperestoranis söömas Läti tuntuim stiiliekspert: presidendi riietusest jääb mulje, et Eesti on provints (29) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) VIDEO JA GALERII Otepää saunapeost - palju paljaid inimesi lumel (2) Neeme Raua kolumn: pruun puudutus valgel lumel (4) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? Sõiduproov! Renault Mégane RS: Ma armastasin prantslast Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: küll on kena lauaga

2 min lugemist
Lumelaud FOTO: SCANPIX

Olgu kodukandis lumega kuidas tahes, peagi on käes talvepuhkuste ja suusareiside kõrghooaeg. Liikumishuvilised otsivad välja talivarustuse, olümpiahuvilised sätivad end võistlusi jälgima ja keelehuvilistel on tekkinud üks küsimus. Suuskade või kelguga inimeselt ei ole tarvis pärida, mida ta teeb, aga mida hakkab tegema see, kel on kaasas lumelaud?

Laudama, vastavad ühed. Teised arvavad, et lauatama. Kolmandad, et lauaga sõitma. Neljandad, et lauda sõitma. Kas kõik kasutusel olevad variandid on võrdväärsed?

Eeskujuks on hea võtta vanad tuntud sõnad. Kirjakeeles on käibel paarid: suuskadega sõitma = suusatama, uiskudega sõitma = uisutama, kelguga sõitma = kelgutama. Tegusõnad on saadud vahendit näitava nimisõna omastava käände (suusa, uisu, kelgu) ja ta-liite abil. Kui vahend on lumelaud, sobituvad kenasti süsteemi nii „lumelauaga sõitma“ kui ka „lumelauatama“. Tegevust tähistav nimisõna võib olla ka lumelauasõit või lumelauasport, need on kahe silbi võrra lühemad kui lumelauatamine (kõnes on kokkuhoid märgatavam kui kirjas). Inimese kohta saab öelda lumelauataja, lumelaudur või lumelauasõitja, tugevam treenija ja võistleja on lumelauasportlane.

Mõistagi võib ka lihtsalt lauatada ja lauaga sõita, kui on niigi selge, et seda tehakse lumel. Rattasõitu mainides selgub samuti kontekstist, kas sõidetakse maantee- või maastikujalgrattaga, kolmerattalisega või hoopistükkis mootorrattaga. Sporditerminites läheb seetõttu vaja suuremat täpsust, näiteks saab talvel eelkõige lumelauatada, aga suvel purjelauatada ning aerulauatada.

Nimisõnast laud on võimalik tuletada ka tegusõna laudama. 1970. aastatel ilmunud projekteerimise oskussõnastikus on see pakutud uudse ehitusterminina: katuse laudamine oleks katuse katmine laudadega. Ent talispordijuttudes meenutab „laudama“ rohkem naljatlevat sõna „suuskama“ ning sobiks ehk paremini selle kõrvale argikeelde. Ja teadagi läheb sõnu tarvis kõigis vormides: laudama, lauata, laudab, lauatakse jne. Kas mõistame kõik ühtviisi lauset „suusata ja lauata oli mäel mõnus“?

Neljas algul nimetatud variant „lauda sõitma“ on näide huvitava keelemängu kohta. Neile, kel koolitunnist lauseliikmed meeles: mõnikord kasutatakse vabamas keelepruugis lusti pärast määruse asemel sihitist. Neutraalses kirjakeeles ütleb eestlane, et ta töötab taksojuhina, jalutab koeraga, sõidab jalgrattaga ja suusatab klassikastiilis. Aga sõidab taksot, jalutab koera, sõidab ratast, sõidab klassikat – sellesse ritta läheb ka „sõidab lauda“.

Seotud lood
    09.02.2018 12.02.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto