Sisukord
Juhtkiri
Postimees
10.02.2018
Eesti Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Kolonel Grabbi poja teekond Norilskis – mittevihast vihani (16) Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Majandus Nädala nägu: Raketimees Välismaa Kalamees Bangladeshis: ma ei julgenud rohingjasid paadile võtta, sest selle eest saab surma (2) Nädala nägu: Raketimees KOHALIK VAADE. Läti hädas Vene spioonidega (1) Arvamus Hans Alla: tüli pidulauas (3) Nädala nägu: Raketimees Nädala nägu: Vaheri privileeg (2) Nädala nägu: Teenitud kuld Nädala nägu: Tõeline nõukogude inimene (9) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Juhtkiri: rahvusülikool on Eesti konkurentsivõime tugisammas (5) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? Kultuur Meeleheitel koduperenaised, gurmeeversioon Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) Sport Esimene Pierre de Coubertini medal Kui edukaks osutub Pyeongchangi olümpia avanud rahutuvi lend? Schaap: Kontaveidist saab esikümne mängija Nädala nägu: Teenitud kuld Olümpia pluss ja miinus: spordikohtu «ei» ja ummikud (1) Siim Kaasik: minu esimene olümpia Marek Tiits: uue Allari ootuses Tarbija Postimees maitseb: milline vastlakukkel mekib sel aastal kõige paremini? AK Juurikas. Kevin Uljaste sihib olümpiakulda Juurikas. Rahutud uudised Eestist Juurikas. Viimane veerg Vikerkaar loeb. Juubeldada ja tõlgendada! DRAAMA väikefestival Endlas. Väiketeater: kunst, kassa ja kriitika Rakvere lahing – keskaja veriseim (2) Mammi loodab, et koolirahvas omavahel kokku lepib (1) EKI keelekool: küll on kena lauaga (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides (2) Kellele kuulub Jeruusalemm? (16) Mihkel Kunnus: #MeToo ja Neverland (8) Jüri Allik: millist Tartu Ülikooli me tahame? (2) Arter Filmiarvustus: «Õnnelik lõpp» on film vaataja kogemusest Urmas Välbe: Ma ei näe takistust ära võita olümpiamängud (2) Lumehelbekeste pealetung: noored on vähevintsked solvujad, kes arvavad, et on erilised? (1) Tark linn ei olegi enam ulme Kuidas maitseb tulevik? Arter käis Teko õpperestoranis söömas Läti tuntuim stiiliekspert: presidendi riietusest jääb mulje, et Eesti on provints (29) Kes võidab «Eesti laulu»? Esimene vaatus! (2) VIDEO JA GALERII Otepää saunapeost - palju paljaid inimesi lumel (2) Neeme Raua kolumn: pruun puudutus valgel lumel (4) Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga? Sõiduproov! Renault Mégane RS: Ma armastasin prantslast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rahvusülikool on Eesti konkurentsivõime tugisammas

2 min lugemist
Tartu Ülikool FOTO: Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix

Valik on põhimõtteline, kuna Eesti ei vaja rahvusülikooli, mis on maailmas keskmike hulgas – tõstsime selle lause esile professor Jüri Alliku pikemast arutlusest «Millist Tartu Ülikooli me tahame?», sest see osutab väga selgelt, kuhu me Eesti ühiskonnana peame lati seadma.

Postimees oma arvamuskülgedega on nii paberil kui ka veebis väga õige koht, kus vaielda ja arutleda rahvusülikoolis toimuva ja selle tuleviku üle. Kutsume akadeemilisi kodanikke seda tegema nii rektorivalimiste eel kui ka igal muul ajal. (TÜ rektori valimiste kandidaatide esitamine lõpeb 15. märtsil; valimispäev on 26. aprillil.)

Sellise kutse kõige olulisem põhjus on veendumus, et Tartu Ülikooli tulevane edu või ebaedu on kogu Eestile väga oluline. Vast polegi suur liialdus öelda, et see on lausa eksistentsiaalse tähendusega. Meil lihtsalt ei ole miljardit inimest ja meil ei ole sadu ja sadu ülikoole. On üks rahvusülikool ja latt ei tohigi olla mitte perfektsionistliku keskpärasuse, vaid ikka maailma väljapaistvaimate ja parimate tasemel – seda nii riigi ja laiemalt kogu Eesti ühiskonna kui ka akadeemiliste kodanike endi jaoks.

Mida riik ja ühiskond siinkohal tähendab? Jüri Allik ütleb vaimukalt: «Teadus ja ülikoolid – need kaks on lahutamatud – kõlavad kenasti poliitikute paraadkõnedes, kuid üldse mitte järgmise aasta eelarve koostamise ajal.» Meil on vaja laiemat arusaamist, mille pärast on mõtet maksumaksja eurosid teadusesse investeerida ning miks on tarvis akadeemilist vabadust.

Üks (ent kaugeltki mitte ainus) põhjus on see, et kõrghariduse usku rahvas peaks aru saama: asi pole diplomis, lõpuaktuses ja lilledes, vaid hariduse sisus. Nii-öelda maailmatasemel haridust saab aga anda vaid kokku puutumine selliste inimeste, nende ideede ja vahetu juhendamisega, kes ise on oma teadusvaldkonna tipus või oma eeldustelt kohe-kohe võimelised sinna jõudma.

Iseenesest võiks olla pikemata selge, et andekatele, originaalsete ideedega töökatele inimestele tuleb ka palka maksta. Kahjuks on mitu viimast valitsust olnud väga loiud teadusele raha andmisel ja nii jätkates on allakäik vaid aja küsimus.

Kutsume rahvusülikooli vaidlusi pidama laiema publiku ees ka seepärast, et anda kogu Eestile tõuget avatud organisatsioonikultuurile. Sellisele, kus ideid ja arutelu ei käsitleta vastuhakuna või probleemina, mida tuleks asuda avalike suhete osakonna töötajate abil siluma (vrdl poliitikurefleksiga: me peame ennast ise suurepärasteks, aga ei ole inimestele piisavalt selgitanud, kui suurepärased me ikka oleme). Sellel, et rahvusülikoolis oleks oma tulevikuvalikute üle elav ja julge ning vajadusel ka terav vaidlus, on kasvõi ainuüksi eeskujuna tähtsust kogu Eestile.

Seotud lood
09.02.2018 12.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto