Sisukord
Maailm
Postimees
14.02.2018
Eesti Kaitsevägi ostab 200 miljoni euro eest laskemoona (2) GRAAFIK: Ülikalliste ravijuhtumite arv kasvab pidevalt Imeb ja imeb! Raudteel mürab lumerong Majandus Pepco kuulub Lõuna-Aafrika gruppi Suur jaemüügikett PEPCO siseneb pauguga Eestisse (6) Välismaa Navalnõi nimi liigutab lund AJA PEEGEL. Ida-Saksamaa suhtus Kimide dünastiasse skeptiliselt Rõbkagate ehk kuulsusejanune lõbutüdruk paljastab Kremli saladusi (12) Lõuna-Aafrika Vabariiki ootab uus ajastu Arvamus Postimees 1925. aastal: maksud olgu õiglased! Erkki Bahovski: ajaränd viib ka edasi (2) Reet Kasik: ülikooli mõte – eestikeelse haritlaskonna loomine (1) Juhtkiri: rehepaplik idee või ühendav jagamine? (6) Eda Maripuu: 100 aastat suurest kalendrikeeramisest Karmo Tüür: Putin ja bitcoin (1) Kultuur Au-Oscari pälvinud Agnès Varda usub õnne ja juhustesse «Klassikokkutulek 2»: naerame neid nalju jälle Au-Oscari pälvinud Agnès Varda: õnnest ja juhustest Sport Olümpia pluss ja miinus: kilbiga Kilp ja kilbil Jaapani uisutaja Marten Liiv sõitis end 1500 meetris põhidistantsi tarbeks lahti Levandist Lajuneni ja Ilveseni Fotoboks: Star Treki hommikusöök USA sõjavägi käis Prahas olümpiavõitjat päästmas Mullune põrumine läks asja ette Soomlaste treener: pettusin Eestis (12) Ott Järvela: meeste jäähoki - Venemaa ainuke võimalus Tarbija Nutilahendused kodudes ei võrdu tingimata energiasäästuga Tartu Kesklinna koolis enam kahes vahetuses õppima ei pea Õnnetu saatusega Alatskivi sild ehitatakse veel kord üles Vanalinna parkimismaja krunt läheb enampakkumisele Prantslanna eestlastele: soovin, et oleksite rohkem avatud naabritele ja iseendale (4) Pressrauad ja lendav hobune peegeldavad Eesti töökultuuri Martin Hallik: mis tselluloositehase planeerimises murelikuks teeb? (2) Priit Pullerits: Tartu maraton kui pühapäevane piinapink (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

AJA PEEGEL. Ida-Saksamaa suhtus Kimide dünastiasse skeptiliselt

3 min lugemist
  • Saksa DV tunnustas Põhja-Koread juba enne Korea sõja algust.
  • Kõige ilmselm oli riikide koostöö Hamhŭngi sadamalinna ülesehitamisel.
  • Riikide vahel lahkhelisid tekitanud küsimus oli tuumarelvastumine.
  • Ida-Saksamaal ei mõistetud ka põhjakorealaste Kimide dünastia isikukultust.
Hans Modrow, Horst Sindermann ja Kim Il-sung 1984. aastal Dresdenis. FOTO: Imago/Ulrich H/Scanpix

Põhja-Korea ja Saksa Demokraatlik Vabariik tegid sotsialismimaadena külma sõja ajal tihedat koostööd, kuid sileda pealispinna all olid põhimõttelised erimeelsused.

Tellijale

Põhja-Koreal ja Ida-Saksamaal oli külma sõja ajal palju ühist: mõlemad olid saanud sõjategevuse käigus raskelt kannatada, mõlemad olid moodustatud kaheks kistud riikidest ning olid sunnitud sotsialistliku riigikorralduse tõttu maailmaareenil uusi sõpru otsima.

«Saksa demokraatlikud jõud tunnevad korea rahvaga erilist lähedust, kuna ka nemad võitlevad sarnaselt sakslastele rahvusliku ühtsuse ja rahvusvahelise tunnustuse eest,» märkis Ida-Saksa välisminister formaalsete sidemete sõlmimisel kirjas oma Põhja-Korea ametivennale. Saksamaa DV oli juba 1949. aastal, enne Korea sõja algust tunnustanud Põhja-Koread riigina.

13.02.2018 15.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto