AINULT TELLIJALE

Piirirahva elu: Ikla inimese käsi peseb ikka lätlase kätt

  • Kui Ikla rahvas Ainažis poes käia ei saaks, sureks küla kohalike sõnul välja.
  • Piiriäärsetest alkoholikauplustest kohalikud suurt ei pea, oluline on toidukaup.
  • Kohalik rahvas meenutab aegu, kui hoopis lätlased käisid Iklas poodlemas.

On olnud aegu, mil lätlased on käinud hoopis üle piiri Iklas poes. Praegu on aga vastupidi.

FOTO: Liis Treimann

Ikla hiilgeaeg oli kohalike sõnul siis, kui lätlased käisid veel ise läbi piirikontrolli nende poodides, eestlased said tööd Lätis ja seda jagus kenasti ka salakaubavedajatele.

Eesti pisikese edelavärava Ikla küla pole kohalike meelest praegu mingi hääbuv, ammugi veel välja surnud koht. Tõsi, elanikkond tasapisi väheneb, aga elu on seal tore. Pole häda midagi. Kes on tööd otsinud, on ikka leidnud, teab kauaaegne koolidirektor Helgi Aas.

Bussipeatuses – kus bussid vastu piiri nina ringi keeravad – või suletud poe trepil aega surnuks löövaid joodikuid pole. Kes ka viina viskab, käib ikka kusagil tööl. Iklas räägitakse, et on üks seltskond, kes kutsub end joodikute parteiks, aga nemadki on tegelikult päris korralikult inimesed ja neist oli abi omakandi mehe vallavolikokku saamisel.  

Oma raha viib Ikla rahvas üle piiri Lätti Ainaži kauplustesse. Nii on see piirikülas alati olnud, aga üle piiri on kohalike jaoks mindud sellega, et muud võimalust neil enam polegi.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Tagasi üles