Sisukord
Arvamus
Postimees
14.02.2018
Eesti Kaitsevägi ostab 200 miljoni euro eest laskemoona (2) GRAAFIK: Ülikalliste ravijuhtumite arv kasvab pidevalt Imeb ja imeb! Raudteel mürab lumerong Majandus Pepco kuulub Lõuna-Aafrika gruppi Suur jaemüügikett PEPCO siseneb pauguga Eestisse (6) Välismaa Navalnõi nimi liigutab lund AJA PEEGEL. Ida-Saksamaa suhtus Kimide dünastiasse skeptiliselt Rõbkagate ehk kuulsusejanune lõbutüdruk paljastab Kremli saladusi (12) Lõuna-Aafrika Vabariiki ootab uus ajastu Arvamus Postimees 1925. aastal: maksud olgu õiglased! Erkki Bahovski: ajaränd viib ka edasi (2) Reet Kasik: ülikooli mõte – eestikeelse haritlaskonna loomine (1) Juhtkiri: rehepaplik idee või ühendav jagamine? (6) Eda Maripuu: 100 aastat suurest kalendrikeeramisest Karmo Tüür: Putin ja bitcoin (1) Kultuur Au-Oscari pälvinud Agnès Varda usub õnne ja juhustesse «Klassikokkutulek 2»: naerame neid nalju jälle Au-Oscari pälvinud Agnès Varda: õnnest ja juhustest Sport Olümpia pluss ja miinus: kilbiga Kilp ja kilbil Jaapani uisutaja Marten Liiv sõitis end 1500 meetris põhidistantsi tarbeks lahti Levandist Lajuneni ja Ilveseni Fotoboks: Star Treki hommikusöök USA sõjavägi käis Prahas olümpiavõitjat päästmas Mullune põrumine läks asja ette Soomlaste treener: pettusin Eestis (12) Ott Järvela: meeste jäähoki - Venemaa ainuke võimalus Tarbija Nutilahendused kodudes ei võrdu tingimata energiasäästuga Tartu Kesklinna koolis enam kahes vahetuses õppima ei pea Õnnetu saatusega Alatskivi sild ehitatakse veel kord üles Vanalinna parkimismaja krunt läheb enampakkumisele Prantslanna eestlastele: soovin, et oleksite rohkem avatud naabritele ja iseendale (4) Pressrauad ja lendav hobune peegeldavad Eesti töökultuuri Martin Hallik: mis tselluloositehase planeerimises murelikuks teeb? (2) Priit Pullerits: Tartu maraton kui pühapäevane piinapink (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eda Maripuu: 100 aastat suurest kalendrikeeramisest

5 min lugemist
Eda Maripuu FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

Täna 100 aastat tagasi – 14. veebruaril 1918 – oli Eesti mandriosas uue kalendri esimene päev. Miks 100 aasta eest sai Eestis küünlapäeva tähistada ainult saartel ja kuidas Põhjalas viimased 5000 aastat aega on arvestatud, kirjutab Muhu Muuseumi teadur Eda Maripuu.

Tellijale

Kui ülemoalased[1] 31. jaanuaril 1918 uinusid, siis ei ärganud nad mitte 1., vaid 14. veebruaril. Mandri-Eesti jõudis järele Euroopale ja eesrindlikele saartele, kus Gregoriuse kalender oli kehtestatud pärast Saksa okupatsiooni algust oktoobris 1917. Tõe huvides tuleb mainida, et 16. sajandil valitsenud paavst Gregorius XIII ajal kehtestatud kalendrireform[2] jõudis Leetu ja Lätti veel varem ning need piirkonnad, mis olid juba 1915. aastal okupeeritud, olid seega «veel eesrindlikumad»[3]. Venemaal muutsid Peeter I ajast kehtestatud Juliuse kalendri ära bolševikud. Sellega jäljendasid nad Suure Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud kalendrireformi. See oli ka üks väheseid ümberkorraldusi, mis ei toonud inimestele kaasa suuri kannatusi ja oli vähem radikaalne kui jakobiinide kalender, mil aega hakati arvestama vabariigi algusest.

Gregoriuse ja rooma ajast pärit kalendrikorraldus tühistati ja kasutusele võeti uus aasta jaotus 30-päevasteks kuudeks. Kuud nimetati aastaajale ja ilmale vastavalt udu-, külma- või õiekuuks (brümäär, frimäär, floreaal jne) mõnevõrra sarnaselt meie rahvalike kuude nimetustega.

13.02.2018 15.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto