Sisukord
Arvamus
Postimees
14.02.2018
Eesti Kaitsevägi ostab 200 miljoni euro eest laskemoona (2) GRAAFIK: Ülikalliste ravijuhtumite arv kasvab pidevalt Imeb ja imeb! Raudteel mürab lumerong Majandus Pepco kuulub Lõuna-Aafrika gruppi Suur jaemüügikett PEPCO siseneb pauguga Eestisse (6) Välismaa Navalnõi nimi liigutab lund AJA PEEGEL. Ida-Saksamaa suhtus Kimide dünastiasse skeptiliselt Rõbkagate ehk kuulsusejanune lõbutüdruk paljastab Kremli saladusi (12) Lõuna-Aafrika Vabariiki ootab uus ajastu Arvamus Postimees 1925. aastal: maksud olgu õiglased! Erkki Bahovski: ajaränd viib ka edasi (2) Reet Kasik: ülikooli mõte – eestikeelse haritlaskonna loomine (1) Juhtkiri: rehepaplik idee või ühendav jagamine? (6) Eda Maripuu: 100 aastat suurest kalendrikeeramisest Karmo Tüür: Putin ja bitcoin (1) Kultuur Au-Oscari pälvinud Agnès Varda usub õnne ja juhustesse «Klassikokkutulek 2»: naerame neid nalju jälle Au-Oscari pälvinud Agnès Varda: õnnest ja juhustest Sport Olümpia pluss ja miinus: kilbiga Kilp ja kilbil Jaapani uisutaja Marten Liiv sõitis end 1500 meetris põhidistantsi tarbeks lahti Levandist Lajuneni ja Ilveseni Fotoboks: Star Treki hommikusöök USA sõjavägi käis Prahas olümpiavõitjat päästmas Mullune põrumine läks asja ette Soomlaste treener: pettusin Eestis (12) Ott Järvela: meeste jäähoki - Venemaa ainuke võimalus Tarbija Nutilahendused kodudes ei võrdu tingimata energiasäästuga Tartu Kesklinna koolis enam kahes vahetuses õppima ei pea Õnnetu saatusega Alatskivi sild ehitatakse veel kord üles Vanalinna parkimismaja krunt läheb enampakkumisele Prantslanna eestlastele: soovin, et oleksite rohkem avatud naabritele ja iseendale (4) Pressrauad ja lendav hobune peegeldavad Eesti töökultuuri Martin Hallik: mis tselluloositehase planeerimises murelikuks teeb? (2) Priit Pullerits: Tartu maraton kui pühapäevane piinapink (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rehepaplik idee või ühendav jagamine?

2 min lugemist
Euroopa Liidu ja Eesti lipud. FOTO: Erik Prozes

Kui kodanik loeb ajalehest pealkirja oma kalli väikese riigi kaheks jaotamisest, tekitab see esimese hooga kummalisi seoseid. Sisuliselt ongi see ju nonsenss, sest keegi ei kavatse Eestit tükeldada. Administratiivselt aga jagavad mõnedki ametkonnad töö efektiivsema korraldamise huvides Eesti osadeks, ning miks siis mitte jagada riiki jõukamaks ja vähem jõukaks (ehk Tallinn ja lähivallad ning ülejäänud Eesti) eurotoetusevajadusest lähtudes.

Eesti ei pruugi alates 2020. aastast enam kuuluda Euroopa Liidu kriteeriumide järgi vähem arenenud riikide hulka; see tähendab, et meie sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta ületab 75 protsenti ELi keskmisest. Järgmisel eelarveperioodil saabuks niisiis aeg, mil Eesti peaks ELi ühisesse rahapatta rohkem panema, kui sealt saab.

Ühelt poolt oodatud aeg, sest see näitab meie jõukuse kasvu, ja teiselt poolt kardetud, sest nähtavat vaesust või üldisemalt mahajäämust on siiski palju. Ning kui Harjumaal ületab SKT inimese kohta juba praegu ELi keskmist, siis ülejäänud Eestis jääb see selgelt allapoole.

Sellest saabuvast ajast on palju räägitud, iseasi, kuivõrd valmis ollakse. Korduvalt on teemale kriitiliselt tähelepanu juhtinud riigikontroll. Mullu detsembris, kui tuldi välja kaheksa auditiga ELi toetuste rollist Eesti eri valdkondadele, kõlas esmane kokkuvõttev tõdemus, et riigil on ridamisi ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulu asemel kasutatud osaliselt ELi fonde.

Ministeeriumide hinnangul on koguni 90 protsenti praegu euroraha saavatest tegevustest vajalikud ka pärast 2020. aastat. Näiteid pole vaja kaugelt otsida: tee-ehitus, tööturuteenused, ettevõtluse ja regionaalarengu toetamine jne.

Ehkki kõnealust piirkondadeks jaotamist võidakse poliitilises (või ka kohati küsitavalt teaduslikuks nimetatavas) debatis nimetada ka «esimese ja teise Eesti» eristamiseks, poleks see kohane. Riigi tinglik jaotus võib osutuda kasulikuks ehk olla mitte lahutav, vaid just ühendav.

Mõte võib näida rehepaplik, kuid tuleneb muu hulgas ELi kesksetest väärtustest. Püüdleb ju euroliit tasakaalustatud, kodanikele võrdseid võimalusi loova arengu poole. Täpselt sama peaks püüdma saavutada iga liikmesriik oma territooriumil.

Rahandusministeerium on varem märkinud, et Eurostat ei pruugi Eesti kaheks piirkonnaks jagamise taotlust üldse heaks kiita, sest see ei vasta piirkonna rahvaarvu alampiiri kriteeriumile. Teisisõnu, Eesti on siiski liiga väike, et teda niimoodi jagada. Samas tasuks idee siiski tõsiselt läbi arutada, eriti kui teised riigid, näiteks Leedu, on seda edukalt kasutanud.

Seotud lood
13.02.2018 15.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto