N, 8.12.2022

Ülevaade: kes on Putini rivaalid presidendirallil?

Hanna-Hulda Reinkort
, välisuudiste toimetaja
Ülevaade: kes on Putini rivaalid presidendirallil?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Venemaa president Vladimir Putin on olnud riigipea ametis kaks 4-aastast ametiaega aastatel 2000-2008 ja pärast presidendi ametiaja pikendamist kuuele aastale kolmanda ametiaja alates 2012. aastast.
Venemaa president Vladimir Putin on olnud riigipea ametis kaks 4-aastast ametiaega aastatel 2000-2008 ja pärast presidendi ametiaja pikendamist kuuele aastale kolmanda ametiaja alates 2012. aastast. Foto: Valery Sharifulin/TASS/Scanpix

Märtsis peetavatel Venemaa presidendivalimistel on peale president Vladimir Putini kinnitatud ametlike presidendikandidaatidena veel seitse inimest. Venemaa opositsioonipoliitik number üks, Aleksei Navalnõi ei saa kehtiva kriminaalkaristuse tõttu kandeerida. 41-aastane Navalnõi on nimetanud Vene keskvalimiskomisjoni otsust poliitiliselt motiveerituks.

Kuigi Putini võit on juba ette kindel ja riiklike uuringufirmade teatel tahab 65-aastase endise KGB-lase tagasivalimist neljandaks ametiajaks 70–80 protsenti venelastest, pole Venemaa nii pikka kandidaatite nimekirja näinud alates 2000. aastast, kui Putin ise osales esimest kohta valimistel. Samuti tasub märkimist, et üle aastate on tekkinud eluaegsete kandidaatide Gennadi Zjuganovi, Vladimir Žirinovski, Grigori Javlinski kõrvale või asemele ka uued näod.

Postimees annab lühiülevaate, kes need vastased on.

Pavel Grudinin
Pavel Grudinin Foto: Mikhail Solunin/TASS/Scanpix
Vähetuntud maasikakasvataja Pavel Grudinini valimine Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei (VFKP) presidendikandidaadiks on vaieldamatult selle presidendikampaania suurim üllatus.

Maasikakasvataja Pavel Grudinin

Vähetuntud maasikakasvataja valimine Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei (VFKP) presidendikandidaadiks on vaieldamatult selle presidendikampaania suurim üllatus, nagu ka 2012. aasta valimistel 17-protsendilise toetusega teiseks tulnud kommunistide veteranpoliitiku Gennadi Zjuganovi otsus valimistest kõrvale jääda.

Seda enam, et Grudinin ei ole ka partei liige. Moskva lähistel asuvast Lenini-nimelisest sovhoosist, mille direktor 57-aastane Grudin juba üle 20 aasta on, tuleb märkimisväärne osa Venemaa maasikatoodangust. 

Riiklike arvamustulemuste hinnangul saavutab just tema Putini järel kuueprotsendilise toetusega teise koha. Arvestades, kuidas on muutunud Grudinini käsitlemine riigi kontrollitud televisioonis – algse positiivse kuvandi asemel on viimase kuu jooksul saanud kommunistide kandidaadist üks peamisi laimamisobjekte –, annab see alust arvata, et Kreml kardab, et tema toetusarvud võivad kujuneda pigem kahekohaliseks. Sellegipoolest on ta saanud korralikult eetriaega, nagu ka Sobtšak ja Žirinovski.

Grudinin pole minevikus tegelenud ainult maasikatega. 2007. aastal valiti ta Putini võimupartei Ühtse Venemaa esindajana duumasse, kuid kolm aastat hiljem astus erakonnast välja, tuues põhjuseks ideoloogilised erinevused. Ta on avalikult kritiseerinud nii Venemaa praegust majanduslikku kui ka poliitilist süsteemi, aga vältinud otsesõnu Putinit kritiseerimast.

Ebatavaline on selline esinumbri valik ka seetõttu, et tegu on miljonäriga, kellele rikkus pole häbiasi ning kes ei tunnista ka mitut teist kommunistide dogmat.

Kommunistliku partei keskkomitee ostust esitada oma kandidaadiks Grudinin nähakse seega katsena meelitada oma toetajate hulka ka muud seltskonda kui Nõukogude Liitu taga igatsevaid pensionäre.

Ksenia Sobtšak
Ksenia Sobtšak Foto: Dmitry Feoktistov/TASS/Scanpix

Vastuoluline Ksenia Sobtšak

36-aastane teleajakirjanik püüab ennast näidata reaalse valikuvariandina neile, keda on ära väsitanud Putin ja teised eluaegsed presidendikandidaadid ning kes tahaksid Venemaale liberaalsemaid tuuli. Lisaks on Ksenia Sobtšak kaheksa kandidaadi seas ainuke naine.

Tema kampaania põhisõnum on olla kõige vastu ja saada endale seekordsete valimiste protestihääled. Samas ei saa tema puhul mööda vaadata faktist, et tegu on Putini omaaegse mentori, endise Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki tütrega. Seetõttu peetakse teda liberaalse maailmavaatega ringkondades, kelle sihtgrupp Sobtšak olema peaks, peamiselt järjekordseks Kremli marionetiks. Sobtšak on selliseid väiteid korduvalt eitanud.

Vaatlejad peavad tema ülesandeks tõmmata valimistele ka rohkem tähelepanu ja tuua inimesi hääletama, jätmaks muljet, et Putini võit oli erakordselt muljet avaldav. Hoolimata ettevaatlikult sõnastatud Putini kriitikast, on Sobtšak saanud sisuliselt piiramatult meediakajastust.

Osade hinnangul aitab ta ka töötada Aleksei Navalnõi üleskutse vastu valimisi boikoteerida ja meelitada enda selja taha neid noori valijaid, keda ärritas Navalnõi kandideerimisele kriipsu peale tõmbamine. Igal juhul on tegu väga ebatavalise ja vastuolulise kandidaadiga, kes aga ei kogu tegelikult suurt häältesaaki.

Vladimir Žirinovski
Vladimir Žirinovski Foto: Alexander Shcherbak/TASS/Scanpix

Tuleohtlik Vladimir Žirinovski

Teise koha eest peab Grudinin heitlusse asuma Venemaa veteranpoliitiku Vladimir Žirinovskiga. 71-aastane Liberaaldemokraatliku Partei juht osaleb presidendivalimistel kuuendat korda.

Kuigi Žirinovski partei on ametlikult opositsioonierakond, hääletab ta duumaliikmena parlamendis alati samamoodi nagu Ühtse Venemaa saadikud ehk nii, nagu Kreml soovib. Enim teatakse teda oma marurahvuslike ja ksenofoobsete sõnavõttude poolest, mis istuvad vene rahvuslastele. 2012. aasta valimistel sai kuue protsendi valijate toetuse.

Grigori Javlinski
Grigori Javlinski Foto: MAXIM SHEMETOV/REUTERS/Scanpix

Igavene liberaal Grigori Javlinski

Grigori Javlinski on presidendivalimistest osa võtnud peaaegu sama kaua kui Žirinovski ja figureerinud Vene poliitikaringkondades alates 1990. aastate algusest. Liberaalse Jabloko partei üks rajajatest kandideeris viimati 2000. aastal, tulles toona kuueprotsendilise toetusega kolmandaks.

65-aastane Javlinski, kelle nime ette käivad tavaliselt epiteedid «läänemeelne» ja «liberaalsete vaadetega», pole kunagi suutnud luua sidet suurema osa Vene valijaskonnaga. Teda toetavad enamasti kesk- või vanemaealised liberaalse maailmavaate eest seisjad, kes elavad peamiselt suuremates Vene linnades.

Sellise valijaskonna koguarv, kellega räägivad üleskutsed suuremast poliitilisest vabadusest ja liberaalsem kurss majanduses, näib ajas vähenevat, seega jääb tema toetusprotsent ühekohaliseks tõenäoliselt ka tänavu.

Boriss Titov
Boriss Titov Foto: Sergei Malgavko/TASS/Scanpix

Putini ettevõtlusvolinik Boriss Titov

2009. aastal asutatud Kasvupartei (vene keeles Партия Роста) juhil ja presidendikandidaadil Boriss Titovil on see esimene kord presidendikampaaniat teha. Alates 2012. aastast on 57-aastane Titov teeninud Putini ettevõtlusvolikuna.

Eraettevõtlust soosiva platvormiga väikepartei muidu Vene poliitikas märkimisväärset rolli ei mängi ega ole saavutanud ka erilist valimisedu. Ärimaailmas karjääri teinud Titovi eesmärk on koondada oma selja taha need valijad, keda huvitab äritegevust soosiva majanduskeskkonna loomine.

Sergei Baburin
Sergei Baburin Foto: Iliya Pitalev/Scanpix

Rahvuslane Sergei Baburin

Sergei Baburini nägemine presidendikandidaatide seas on justkui ilmutus kaugest minevikust. Endine parlamendisaadik ja riigiduuma asespiiker oli üks 1993. aastal president Boriss Jeltsini vastase parlamendi ülestõusu vedajaid ja tulihingeline Nõukogude Liidu lagunemise vastane.

Kui ta 2007. aastal ei saanud duumavalimistel piisavalt hääli, et olla parlamenti tagasi valitud, lahkus ta poliitikast ja töötas Moskvas Venemaa kaubandus- ja majandusülikooli rektorina. 59-aastane Baburin kandideerib presidendiks rahvuskonservatiivsete vaadetega erakonna Venemaa Üldrahvalik Liit kandidaadina. Baburin on öelnud, et Putini välispoliitika suhtes tal vastuväiteid ei ole, kuid kritiseerinud Venemaal vohavat korruptsiooni ja ebaõiglust.

Maksim Suraikin
Maksim Suraikin Foto: Alexander Shcherbak/TASS/Scanpix

Kommunist number kaks Maksim Suraikin

Maksim Suraikin on samuti presidendivalimiste uustulnuk. Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei peab 2012. aastal VFKPst lahku löönud Venemaa kommunistide erakonda, mille esimees 39-aastane Suraikin on, Kremli plaaniks kommunistide hääli kahe partei vahel lõhestada.

Suraikin on esikommunistide vastu samuti kriitiline, öeldes, et nende eesmärk on vaid oligarhe võimule upitada. Ta lubab võimule saades kapitalistliku valitsemiskorra lammutada ja Nõukogude Liidu tagasi tuua.

Inseneriharidusega kommunist juhib väikest IT-firmat. 2014. aastal kandideeris ta edutult Nižni Novgorodi kuberneriks, saades vaid 2 protsenti häältest.

Märksõnad
Tagasi üles