Sisukord
Arvamus
Tänane leht
15.02.2018
Eesti Vihmasuved röövivad Eesti metsalt kasvuisu Võitlus rahapesuga on üha aktuaalsem Gammer ja Hirv võivad jääda vahi alla (1) Bonnieri preemia läks jagamisele kahe toimetuse vahel Majandus Võitlus rahapesuga on üha aktuaalsem Bonnieri preemia läks jagamisele kahe toimetuse vahel Välismaa Välisministri fopaa Hollandi valitsust ei kõigutanud USA poliitika kangeim naine Nancy Pelosi Arvamus Juhtkiri: «Landromati» õppetund (1) Maarja Vaino: udutamist võiks nimetada viimase aja moenähtuseks, seda nii poliitikas kui ka mujal (14) Aimar Ventsel: mida arvab Vene meedia? (1) Neeme Korv: kollane vest Surmalõigul (3) Vastukaja Postimehe juhtkirjale: viin pole odavaim jook (1) Martin Mölder, Tanel Paas: mida näeb eestlane peeglist? (1) Postimees 1994. aastal: prostituudid loodavad olümpiamängude pealt raha teenida Kultuur Kolm pärli linna südamest Jääpeeglile maalitud leek Sport Olümpia pluss ja miinus: Lõuna-Korea vaba tahe ja naabrite medalipõud Toidupaus ähvardas olümpiavõidu nurjata Läti fännid soojendasid end medalisajuks Andres Vaher: õppeolümpia sunnib oskusele näha protsessi Margus Kiiver: kas Rootsi legendaarsed lumevallid toetavad Tänakut? Monoliidi asemel killustik: jäähokiturniir sai hiilgava avapaugu Eesti parim. Halva tuuleõnne ja enda rumaluse kiuste White hüppas end haiglavoodist ajalukku Tartu Kultuurikandjate rõõmupuhangud vallandusid kiriku lae all Tartu nõuab riigilt tselluloositehase kohta selgust ja on valmis minema kohtusse (4) Valter Parve: kooslaulmise pidu, igaühe kodus, 25. veebruaril! Maailma tippvõimlejad tähistavad Eesti juubelit Heljo Pikhof: hiigeltehase kahekiiruseline käsitlus (5) Estcube 2 sööstab Maa orbiidile uue ja parema purjega Osa Soome relvakollektsionääri kogust jõudis Tartusse Ei saa mitte vaiki olla ehk Tõnissoni maja ümber kees elu (1) Kuldne portsigar ja kasukavöö – nüüd igavesti hoiul Raadil Tartlaste ette tuleb näidend Vanemuise kuldajast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: kollane vest Surmalõigul

2 min lugemist
Kiiruskaamera. FOTO: Priit Simson

See, et auto ilmub Risti-Virtsu maanteel peeglitesse ja sooritab möödasõidu, on tavaline. Eriti reedeti. Nädalavahetus ootab ees, üks juht annab teisele vunki juurde. Ruttu-ruttu sadamasse, praamile, saarele!

Ja sina oled sealsamas tee peal nagu üks... piimakausi kohal flegmaatiliselt vurre lakkuv kass. Piimakauss nina all on püsikiiruse hoidja, millel on salvestatud lubatud maksimumkiirus. Näit on isegi veidi suurem, sest GPS kinnitab, et liigud 90–91 kilomeetrit tunnis.

Elu vuhiseb sinust auto auto järel mööda. Neid möödujaid on alati ja sa polegi harjunud neid märkama. Nagu kass ei hooli neist, kes temast köögis mööda ja üle astuvad. Kuni ühtäkki juhtub midagi ebatavalist. Üks margi ja mudeli tõttu hästi äratuntav luukpära, mis sinust on mööda uhanud julgelt 10–15 km/h lubatust kiiremas tempos, seisab mõne kilomeetri pärast korraga maantee ääres.

Ohutuled vilguvad. Kihutajast juht on tõmmanud selga nõuetekohase kollase helkurvesti ja läinud teisele poole teed. Kiiruskaamera kõhuõõs on avatud. Töö käib. Teadupärast kaameraid mõõtekabiinides aeg-ajalt vahetatakse, need vajavad hooldust ning midagi sellist kollane vest siin toimetabki.

Kiiruskaamerate eesmärk on liikluse rahustamine. Juhid teavad, et raudkastis robot väänab külmalt rahatrahvi, mis e-riigis tuleb ka kärmelt kohale. Tahtlik või tahtmatu rikkumine, vahet pole.

Kaamerad paigutab maanteeamet kohtadesse, kus tähelepanu hajub või kipuvad juhid mingil põhjusel kiirustades end ja kaasliiklejaid ohtu seadma. Risti-Virtsu maantee 42.–43. kilomeetrile ilmusid mõõtekabiinid eelmisel sügisel. See on pika lauge kurviga teelõik Lihula risti lähistel. Neli aastat tagasi hukkus seal kaks mootorratturit, kui nende suunavööndisse kaldunud kaubikuga kokku põrkasid. Ajaleht Lääne Elu ristis koha Surmalõiguks.

Ole tähelepanelik, õpetab kaamerate põhimõte. Aga mida õpetab kaasliiklejale inimene kollases vestis, kes siin äsja lubatud kiirust ületades mööda uhas? Kas seda, et liiklejad on seaduse silmis võrdsed, aga keegi on võrdsem kui teised?

Liiklusseadus räägib alarm- ja hooldussõidukitest, teehoiuülesannetest ja möödapääsmatutest tööülesannetest. Kollase vesti juhtum ei räägi ühest, teisest, kolmandast ega neljandastki. Seadus ütleb, et kiiruse ületamine on lubatud vaid väga suure erandina.

Kollase vesti juhtum räägib sügavale inimese sisse pugenud hoiakutest, mille väljajuurimine ja ümberkujundamine on liiklusohutuse seisukohalt kõige tähtsam. Ja lugedes enda nähtavaks tegemist eeskuju väärivaks, võib seesama suurem nähtavus anda antud juhul paradoksaalsel moel vastupidise tulemuse.

Nõukogude aega mäletav inimene teab, et kui on tutvusi, pole järjekordi ega defitsiiti.

Seotud lood
14.02.2018 16.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto