Sisukord
Päevakomm
Postimees
15.02.2018
Eesti Vihmasuved röövivad Eesti metsalt kasvuisu Võitlus rahapesuga on üha aktuaalsem Gammer ja Hirv võivad jääda vahi alla (1) Bonnieri preemia läks jagamisele kahe toimetuse vahel Majandus Võitlus rahapesuga on üha aktuaalsem Bonnieri preemia läks jagamisele kahe toimetuse vahel Välismaa Välisministri fopaa Hollandi valitsust ei kõigutanud USA poliitika kangeim naine Nancy Pelosi Arvamus Juhtkiri: «Landromati» õppetund (1) Maarja Vaino: udutamist võiks nimetada viimase aja moenähtuseks, seda nii poliitikas kui ka mujal (14) Aimar Ventsel: mida arvab Vene meedia? (1) Neeme Korv: kollane vest Surmalõigul (3) Vastukaja Postimehe juhtkirjale: viin pole odavaim jook (1) Martin Mölder, Tanel Paas: mida näeb eestlane peeglist? (1) Postimees 1994. aastal: prostituudid loodavad olümpiamängude pealt raha teenida Kultuur Kolm pärli linna südamest Jääpeeglile maalitud leek Sport Olümpia pluss ja miinus: Lõuna-Korea vaba tahe ja naabrite medalipõud Toidupaus ähvardas olümpiavõidu nurjata Läti fännid soojendasid end medalisajuks Andres Vaher: õppeolümpia sunnib oskusele näha protsessi Margus Kiiver: kas Rootsi legendaarsed lumevallid toetavad Tänakut? Monoliidi asemel killustik: jäähokiturniir sai hiilgava avapaugu Eesti parim. Halva tuuleõnne ja enda rumaluse kiuste White hüppas end haiglavoodist ajalukku Tartu Kultuurikandjate rõõmupuhangud vallandusid kiriku lae all Tartu nõuab riigilt tselluloositehase kohta selgust ja on valmis minema kohtusse (4) Valter Parve: kooslaulmise pidu, igaühe kodus, 25. veebruaril! Maailma tippvõimlejad tähistavad Eesti juubelit Heljo Pikhof: hiigeltehase kahekiiruseline käsitlus (5) Estcube 2 sööstab Maa orbiidile uue ja parema purjega Osa Soome relvakollektsionääri kogust jõudis Tartusse Ei saa mitte vaiki olla ehk Tõnissoni maja ümber kees elu (1) Kuldne portsigar ja kasukavöö – nüüd igavesti hoiul Raadil Tartlaste ette tuleb näidend Vanemuise kuldajast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: «Landromati» õppetund

2 min lugemist
Joosep Värk ja Risto Berendson FOTO: Sander Ilvest

Bonnieri auhind antakse parima uuriva ajakirjanduse loo eest, preemiat on välja antud 1996. aastast alates. Tänavune auhind on senise ajaloo jooksul mitmel põhjusel eriline. Esimest korda tunnustati eri väljaannete ajakirjanike koostööd: kõrge tunnustuse pälvisid Risto Berendson ja Joosep Värk Postimehest ning Piret Reiljan ja Marge Väikenurm Äripäevast. Teiseks pole veel võidetud teemaga, millel oleks selline globaalne haare, nagu on «Landromatil» ehk nn Moldova skeemil, mis kuulub maailma ajaloo suurimate rahapesuskeemide hulka.

Rahvusvaheline ajakirjanduslik uurimisprojekt sai alguse 2014. aastal, kui Vene väljaanne Novaja Gazeta paljastas Venemaa ajaloo suurima rahapesuloo, ristides selle «Landromatiks». «Landromat» tegutses neli aastat ja võimaldas üht ja sama skeemi kasutanud kurjategijatel pesta summasid, mis ületavad paljude riikide aastase sisekogutoodangu ega jää palju alla ka Eestis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusele. «Landromati» skeemis osalesid kümned Venemaa pangad, aga ka Moldova, Läti ja Eesti pangad, moldovlastest kohtunikud ja täiturid, Ukraina kolkaküladest leitud tankistid ning Kariibi mere paradiisisaarte riiulifirmad.

Peamine kahjukandja kogu «Landromati» loos on Vene riik, kust selle skeemi abil rööviti üle 20 miljardi dollari – umbes nii palju on tänavuses Venemaa riigieelarves kavas kulutada 140 miljoni venemaalase tervishoiule. Praegune Venemaa eliit on mitmesuguseid niidistikke pidi tihedalt põimitud läänega, nii majanduslikult-rahaliselt kui ka poliitiliselt-administratiivselt. Lääs on Venemaa eliidile «tõotatud maa» ning võib olla kindel, et sealsetes sadamates hulbivad ka «Landromati» käigus legaliseeritud raha eest soetatud jahid ja sealsetel randadel kõrguvad villad.

Nii mõnegi ookeaniäärse lossi või Monte Carlos kai ääres seisva jahi soetamiseks kasutatud räpane raha lasti muude filtrite kõrval ka läbi Eesti pankade. Danske Banki Eesti filiaali jt siinsete pankade kaudu legaliseeriti 1,6 miljardit dollarit musta raha. Postimehe ja Äripäeva ajakirjanikud olid need, kes selle mädapaise katki lõikasid: tulemuseks on uurimised, mille abil saab süüdlased loodetavasti vastutusele võtta. Ilma ajakirjanduse sekkumiseta oleksid asjad võinud lõppeda ka teisiti: mõne vaikse errusaatmise ja väikese trahviga finantsinspektsioonilt. Ajakirjanikud on toonud ühiskonna ette tõsise murekoha ja nüüd on valida, kas teha sellest õiged järeldused või mitte. Kui mitte, siis võib ühel päeval Venemaa ekspeaministri Viktor Tšernomõrdini kombel konstateerida: midagi sellist pole varem juhtunud, ja vaat nüüd jälle…

Seotud lood
14.02.2018 16.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto