Sisukord
Eesti
Postimees
04.04.2020
Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (12) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (6) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (6) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist (1) Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini (1) Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Nädala nägu ⟩ Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi (6) Õige inimene õiges kohas (1) Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (16) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi (3) AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita (28) Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu (3) EÜS 150: inime on mõõt! (1) Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma (1) Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda (2) Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? (19) Kõik lõpeb kord... aga millal? (1) Kohutav reis: avalik rööv ja kriminaalist prints (5) Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga (2) Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Mida tegid ristirüütlid meie loodusega?

4 min lugemist
Muinaslaeva väljakaevamised Saaremaal Salmel. FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.

Tellijale


«Uurime, millised keskkonnamuutused vallutus- ja ristisõjad endaga nii Liivi- kui ka Preisimale kaasa tõid,» selgitas Tartu Ülikooli vanemteadur Heiki Valk augustis Karksi linnusemäel algavate arheoloogiliste väljakaevamiste eesmärki. Karksi väljakaevamised on osa sellesisulisest rahvusvahelisest projektist. Püütakse välja selgitada, kuidas muutus ristisõdijate tõttu taimestik ja maastikud. Tehakse selgeks, kuidas muutusid koduloomad ning kuidas muutus vallutuste tõttu jahiloomade osakaal.

«Võrdleme Liivimaad Preisimaaga – kas protsessid on sarnased või on erinevusi,» lisas Valk.

Salmel kaevatakse edasi

Juba pärast jaanipäeva jätkuvad mullu alustatud ulatuslikud väljakaevamised Kagu-Eesti linnuste juures.

«Tahame kindlaks teha, kui vanad on Kagu-Eesti linnused ja mis ajal neid on kasutatud,» ütles Valk. Eesmärk on saada kõigi uuritavate linnuste kohta mingisugune kindel dateering.

Juuli alguses jätkuvad tööd ka Saaremaal teise Salme muinaslaeva väljakaevamiseks. Töid juhtiva Tallinna Ülikooli ajalooinstituudi vanemteadur Jüri Peetsi sõnul on seal seni avastatud 29 luustikku, aga osa paadist ja selle kontuur on siiani lõpuni välja puhastamata.

«Suurem osa laevast on veel maa all,» kinnitas Peets. «Sealt möödub asfalttee, aga saime vallavanemaga jutule, et kui tekib vajadus, on võimalik tee üles võtta, et laev täies pikkuses välja puhastada. Mis meid seal ees ootab, seda mina ei tea.»

Peetsi sõnul on laeva esiosa ja kaks parrast käes ning nende järgi saab kaevandi planeerida. Selle järgi olevat vägagi tõenäoline, et asfalttee tuleb lahti kaevata. Peets oli enam-vähem kindel, et sealt leitakse ka muistseid esemeid.

«Aga kui ei leitagi, on Eesti teise muinasaegse paadi väljakaevamine isegi suur asi,» kinnitas ta. «Kõige olulisem on paadi konstruktsioonid kätte saada ja need fikseerida – sealt võib tulla väga üllatavaid momente.» Teadlane loodab sel suvel kaevamistega ühele poole saada.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia osakonna instituudi juhataja Aivar Kriiska sõnul jätkuvad temal sel aastal välitööd Narva ümbruses, kus juba on alustatud geoloogilisi puurimisi, et uurida paleokeskkonda.
Samas jätkuvad välitööd ka Peterburi lähedal Ingerimaal, kus samuti otsitakse ja kaardistatakse kiviaegseid asulakohti, et jõuda ühise Narva-Luuga regiooni kivi- ja varase metalliaja käsitluseni. See projekt käib juba viiendat aastat, aga Kriiska sõnul on normaalne uurimistsükkel 8–10 aastat.

«Seni on leitud üle paari­kümne uue kiviaegse asula,» tõi ta välja ja lisas, et mingisuguseid erilisi esemeid arheoloogid sealt piirkonnast ei otsi. «Meil pole isegi mingisugust isu midagi ilusat leida, vaid eesmärk on lokaliseerida muistised, vaadata nende paiknemist ja mõelda selle üle, milline oli asustussüsteem.»

Mis juhtus Jägalas?

Peale nende kahe koha teeb Kriiska päästekaevamisi Jägalas, kuna seal on tee-ehitusele jäänud ette kaks muistist. Üks neist on luiteliivade alla jäänud asulakoht, teine ristkünnijälgedega suurte põldude kompleks. Praegu on põldu lahti võetud umbes 500 ruutmeetri jagu, aga teele jäävat ette koguni ligi 1700 ruutmeetrit.

«Ehk õnnestub Eestis esmakordselt niisuguses mahus uuri­da muistseid põllujäänuseid,» avaldas Kriiska lootust. Tegemist on kahe eriaegse põllukihiga, mis on kaks korda järgemööda mattunud luiteliivade alla. Luidete all on orgaanikakihid ja kui neid puhastada, tulevad välja künnitriibud.

«Kuna tegemist on muinasaegse põllujäänusega, siis võib see anda teadmisi, kuidas inimene maad kasutas, milliseid kultuurtaimi seal kasvatati ja mida inimene tegi valesti, et need luited sinna peale kasvasid,» rääkis Kriiska. «Esialgu tundub, et tegemist oli katastroofiga, kus inimesed on raiunud nii palju metsa maha, et luited on hakanud liikuma.»

Veel uurib Kriiska, milline oli Jägala linnuse võimas kompleks ja kuidas seal elu käis. «Mõni sajand enne Kristust oli see üks põhjapoolse Euroopa suuremaid linnuseid,» põhjendas ta.

Ka meremuuseumi suvi tuleb töine. Allveearheoloogiateadur Vello Mäss rääkis, et meremuuseum osaleb rahvusvahelises uppunud laevade otsimise ja inventeerimise projektis. Leitud vrakid kantakse internetipõhisesse registrisse.

«Plaanis on läbi uurida kogu Eesti mereala; muinsuskaitseamet keskendub rohkem Liivi lahele ning meremuuseum Põhja-Eestile ja Lääne-Eesti saarte ümbrusele,» rääkis Mäss 2013. aastani kestvast projektist.

Arheoloogide mullused ja tänavused tööd

03.04.2020 05.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto