Sisukord
Kirjandus
Tänane leht
17.02.2018
Eesti Heli Läätsest. Armastusega Hiinlased ja vietnamlased läksid Tartus uusaasta pärast raksu (3) Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks (14) Lakkhunt pole rebane Välismaa Eesti on tõusnud eliitürituse silmapaistvaks osalejaks REPORTAAŽ. Leedu võttis aastapäeva tähistamise suurelt ette President Kaljulaid: maailm ei ole läinud rahulikumaks, küll aga on muutunud Eesti positsioon (2) Arvamus EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Postimees 1997. aastal: õed Šmigunid said Kanadas kaksikvõidu Nädala nägu: kolm musketäri lunastust otsimas (2) Nädala nägu: puhta sõna vägi Nädala nägu: oligarhide magatajast poliitikute hukutajaks (2) Nädala nägu: kullakillud külalistelt Juhtkiri: Putini jälgedes (26) Kultuur EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Vene absurdi veenev realism Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Sport Olümpia pluss ja miinus: medaleid jagub paljudele, kuid mitte Pechsteinile Sundby andis Tammjärvele lisajõudu Siim Kaasik: väärikalt kaotamise oskus Olümpia linnas, mida polnud olemas Staaride eraldamine äratas suursoosiku ellu Mart Soidro: taliolümpiaraamatutest. Teatava nostalgiaga Sahamees Tänaku saatus: esikohalt üheksandaks Nädala nägu: kullakillud külalistelt Kroonimata kuninga viimane olümpialiug? Tormis Laine lubab eestlaste vana harjumuse murda Tallinn Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Tarbija Nutikas säästab kena kopiku AK Aeg lendab meie ajus Saatuslik kohtumine jäätiseputka juures Vikerkaar loeb: Mudlumist. Kui niisugusest Kui õnn läks üle õnnetuseks Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Ago Pajur: küünlakuu kaheksa päeva Kaur Maran: kuidas me siia jõudsime? (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Autodidakti poolelu SUUR LUGU: Postimees esitleb - kolme teadusharu koostöös sündis uus pilt eestlaste kujunemisest (47) Arter Ilona Leib: kommunikatsioon vedas alt Kes on ladyboy ja miks neid Tais nii palju on? (1) Genka ehk Henry Kõrvits: mida popim oled, seda rohkem on sul vaenlasi! Söö skorpionit ja sularasva koorikuga. Elamused Hiinast. Külm tahab natuke teravat: proovi Hiina kööki Filmiarvustus "Klassikokkutulek 2": kolm meest hauas, seksihulludest naistest rääkimata Valus suusaõppetund eksjalgpallur Raio Piirojale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb: Mudlumist. Kui niisugusest

2 min lugemist
«Ümberjutustaja» FOTO: Raamat

Raamatu pealkiri võib tekitada natuke ekslikke eelootusi. Kuna proosa kõrval on Made Luiga viimastel aastatel olnud tegus eelkõige kirjandusarvustajana, võiks ju arvata, et küllap siis on lihtsalt üks selline kriitikakogumik, nagu neid ikka ilmub. Ja et autor on otsustanud sellele igaks juhuks anda niisuguse malbe määratluse: à la et oh mis mina nüüd siin hindan, tõlgendan või midagi, niisama jutustan ümber.

Miski ei saaks olla valem. Öelda, et tegu on «žanrikirju» kogumikuga, ütleb veel võrdlemisi vähe. Igatahes on «Ümberjutustaja» 39 tekstist klassikalises mõttes arvustusi, uudisraamatute retsensioone, vaevu pooled, pluss üks teatri- ja üks filmilugu (populaarseimad eesti autorid paistavad olevat Mikk Pärnits ja Peeter Sauter, kummagi raamatuist on kaks lugu). Ülejäänu moodustavad mõned üldisemad artiklid-ülevaated kirjandusest-kirjanduskriitikast, olukirjeldused ja niisama mõtisklused.

Tõsi, seevastu on rohkesti retroretsensioone (vanim neist 1931. aastal ilmunud eestinduse kohta), kuid nendega tuleb mängu üks teine lugu. Nendes on vaatepunkt paratamatult mõneti teine ning pärinevadki nad suuresti ZA/UMi ajast, sulades kokku lugemisblogide stiiliga. Eessõnas ütleb autor, et tekstide mingi erilise grupeerimisega ta vaeva nägema ei hakanud. Päris alati see nii pole olnud, sest kui suur osa blogimõtisklustest, millega raamat algab, tegelevad väga palju vanade Loomingu Raamatukogu vihikutega, väljaandega, millega kirjutajal on silmanähtavalt eriline suhe, siis eelviimase tekstina otsekui kroonib raamatut ja suleb ringi põhjalikum kirjutis selle raamatusarja 60. sünnipäevaks.

Ja ega uudiskirjanduse vaatlejanagi ole Mudlum oma kirjanduskäsitlustes nii väga «ümberjutustaja» midagi. Olen juhtunud kuulma, et tema arvustamislaadile on hoopiski n-ö vannikriitikat ette heidetud. Mõeldes sellega kriitikastiili, kus arvustaja algul pikalt kirjeldab, kuidas raamat temani jõudis, kus täpselt ta seda lugedes viibis, mis ümbritsevad asjaolud teda seejuures mõjutasid, kuidas tegelikult ju ikka midagi väga ei tahakski trükise kohta öelda, aga näed, sai lubatud ja peab, ning siis teksti viimases veerandikus jõuab korraks ka raamatu juurde.

Mis salata, olen ka ise selle võttega vahel püüdnud kergemeelselt lugejat provotseerida. Tõsi küll, veel enam aga, et mitte öelda iivelduseni, olen kriitikas kohanud juhtumeid, kus vanni aset täidab näiteks kuiv tsitaadimüür vms atribuudid. Iga kell olen nõus sellele vanni eelistama.

Tegelikult muidugi Mudlumi lahedus ja vabadus, mis harjumuspärasemale või «akadeemilisemale» kriitikakäsitusele närvidele käib, ei tule mitte mingist edevusest, veiderdamisest, impressionistlike meelisklustega tekstiruumitäitmisest vms, vaid asjaolust, et selle algne sünnikoht on olnud blogikeskkond. Seal ongi suhe sellesse, millest räägitakse, vahetum ja isiklikum. Sealt see vabadusetunne kui niisugune. Internetis ei saa ruum kunagi otsa.

Iseasi on, et koos suurema sisenemisega trükiväljaannete maailma on ka Mudlumi kirjanduskriitika stiili tulnud teatavad muutused. Ta paistab otsivat ja katsetavat võimalusi, kuidas seda oma loomupärast vaba hõredust tihedusega optimaalselt ühendada. Paralleelne areng on ju toimunud Mudlumi proosaski. Ühes «peavoolu» sisenemisega on talle rohkem huvi hakanud pakkuma ka selgepiirilisemad žanrivormid. On selge, et mingitest algupärastest boonustest tuleb seeläbi loobuda, mingite vormirituaalidega harjuda, neid ära õppida. Igal sellisel muutusel on nii oma plussid kui miinused.

Kuid «Ümberjutustajat» soovitaksin küll kõigile. Need on ühe vaba inimese vabad mõtisklused, kes armastab väga raamatuid.

Mudlum

«Ümberjutustaja»

Elusamus 2017

302 lk

«Ümberjutustaja» FOTO: Raamat
Seotud lood
16.02.2018 19.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto