Sisukord
AK
Tänane leht
17.02.2018
Eesti Heli Läätsest. Armastusega Hiinlased ja vietnamlased läksid Tartus uusaasta pärast raksu (3) Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks (14) Lakkhunt pole rebane Välismaa Eesti on tõusnud eliitürituse silmapaistvaks osalejaks REPORTAAŽ. Leedu võttis aastapäeva tähistamise suurelt ette President Kaljulaid: maailm ei ole läinud rahulikumaks, küll aga on muutunud Eesti positsioon (2) Arvamus EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Postimees 1997. aastal: õed Šmigunid said Kanadas kaksikvõidu Nädala nägu: kolm musketäri lunastust otsimas (2) Nädala nägu: puhta sõna vägi Nädala nägu: oligarhide magatajast poliitikute hukutajaks (2) Nädala nägu: kullakillud külalistelt Juhtkiri: Putini jälgedes (26) Kultuur EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Vene absurdi veenev realism Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Sport Olümpia pluss ja miinus: medaleid jagub paljudele, kuid mitte Pechsteinile Sundby andis Tammjärvele lisajõudu Siim Kaasik: väärikalt kaotamise oskus Olümpia linnas, mida polnud olemas Staaride eraldamine äratas suursoosiku ellu Mart Soidro: taliolümpiaraamatutest. Teatava nostalgiaga Sahamees Tänaku saatus: esikohalt üheksandaks Nädala nägu: kullakillud külalistelt Kroonimata kuninga viimane olümpialiug? Tormis Laine lubab eestlaste vana harjumuse murda Tallinn Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Tarbija Nutikas säästab kena kopiku AK Aeg lendab meie ajus Saatuslik kohtumine jäätiseputka juures Vikerkaar loeb: Mudlumist. Kui niisugusest Kui õnn läks üle õnnetuseks Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Ago Pajur: küünlakuu kaheksa päeva Kaur Maran: kuidas me siia jõudsime? (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Autodidakti poolelu SUUR LUGU: Postimees esitleb - kolme teadusharu koostöös sündis uus pilt eestlaste kujunemisest (47) Arter Ilona Leib: kommunikatsioon vedas alt Kes on ladyboy ja miks neid Tais nii palju on? (1) Genka ehk Henry Kõrvits: mida popim oled, seda rohkem on sul vaenlasi! Söö skorpionit ja sularasva koorikuga. Elamused Hiinast. Külm tahab natuke teravat: proovi Hiina kööki Filmiarvustus "Klassikokkutulek 2": kolm meest hauas, seksihulludest naistest rääkimata Valus suusaõppetund eksjalgpallur Raio Piirojale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile

2 min lugemist

Veebruari alguses 20 aastat tagasi avalikustati tavakohane nimekiri inimestest, kellele vabariigi president andis riikliku teenetemärgi. Ikka neile, kes oma tegevusega olid kindlustanud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

Lennart Meri nimekiri, milles oli 263 teenekat inimest, algas nelja Maarjamaa Risti kõrgeima klassi ordeni saajaga: Briti-Eesti parlamendigrupi sekretär krahv Carlisle, Prantsusmaa endine välisminister Roland Dumas, Soome erukindral Adolf Ehrnrooth ja AEF asutaja George Soros. Meenutaksin kohtumist legendaarse erujalaväekindraliga, kes oma sõjamehetee ja isamaa-armastusega on olnud läbi aegade soomlastele tõeliseks kaitsetahte sümboliks.

21. veebruaril 1998 korraldas Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus vabariigi 80. aastapäevale pühendatud piduliku aktuse Sakala keskuses. Tallinna saabus sel päeval lühivisiidile erujalaväekindral Adolf Ehrnrooth koos abikaasa krahvinna Karin-Birgitte Ehrnroothiga. Nende osalemine president Lennart Meri, kaitseväe juhataja Johannes Kerdi ja riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga tegi selle sündmuse Sakala keskuses eriliseks.

Autasustades 93-aastast Adolf Ehrnroothi Maarjamaa Risti I klassi ordeniga, ütles president: «Teie 16 ordenile lisan veel ühe – Maarjamaa Risti. See on tänu selle eest, mida olete Eestile andnud ja annate ikka veel.» Ehrnrooth, kelle suguvõsa juured viivad Narva, oli tema vastu üles näidatud austusest südamepõhjani liigutatud. Oma vastukõnes ta rõhutas, et on alati püüdnud Eesti ja Soome vahel luua vendluse tunnet. Hinge läksid vapra sõjamehe sõnad: «Eesti on hea maa, see on eestlastele parim ja on kaitsmist väärt! ... Teile ja meile on tähtsaim iseseisvus, vabadus ja enesemääramisõiguse kaitsmine. Ja seda ei saa kaitsta mitte relva, vaid rahva hingega.»

Adolf Ehrnrooth osales Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas. Jätkusõja alguses sai ta raskelt haavata, kuid pärast paranemist läks tagasi rindele. Tema juhitud jalaväerügement JR7 peatas 1944. aastal rasketes lahingutes lõplikult Punaarmee edasitungi Karjalas. Kangelasena pälvis ta sõjameestele hinnatuima tunnustuse – temast sai Mannerheimi Risti kavaler. (Mannerheimi Risti rüütel nr 162.) Ehrnrooth läks erru 1965. aastal ning pühendus seejärel veterani- ja maakaitsetööle.

Jätkusõjas Karjala kannasel Eesti rügemendiga kõrvuti sõdinud Ehrnrooth tänas kõiki soomepoisse ja meenutas, et Eesti ja Soome on ajaloos teineteist palju toetanud. Vabadussõjas aitas üle 2000 vabatahtliku Soome sõduri Eestil iseseisvust võita. Teises maailmasõjas võitlesid paljud Soome põgenenud eestlased põhjanaabrite sõjaväes Punaarmee vastu, aidates omakorda Soomel iseseisvust säilitada.

Aktusel Sakala keskuses autasustas kaitseminister Andrus Öövel teenetemärgiga ka 16 soomepoissi ja 12 Soome kodanikku.

Enne Sakala keskust viibisid kõrged külalised ka kõigi vabadusvõitlejate mälestuseks korraldatud jumalateenistusel Kaarli kirikus. Peale pidulikku aktust Sakala keskuses toimus Adolf Ehrnroothi auks vastuvõtt Viru hotellis, millel osalesid ka suursaadik Pekka Oinonen abikaasa Irmeliga ning kaitseväe juhataja Johannes Kert. Soomes hinnatud sõjaveteranide eestkõnelejana ja pühendunud isamaalasena kuulus erukindral soomlaste silmis populaarseimate inimeste hulka. Ta elas 99-aastaseks ja on maetud Hietaniemi kalmistule Helsingis.

Seotud lood
16.02.2018 19.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto