Sisukord
AK
Tänane leht
17.02.2018
Eesti Heli Läätsest. Armastusega Hiinlased ja vietnamlased läksid Tartus uusaasta pärast raksu (3) Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks (14) Lakkhunt pole rebane Välismaa Eesti on tõusnud eliitürituse silmapaistvaks osalejaks REPORTAAŽ. Leedu võttis aastapäeva tähistamise suurelt ette President Kaljulaid: maailm ei ole läinud rahulikumaks, küll aga on muutunud Eesti positsioon (2) Arvamus EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Postimees 1997. aastal: õed Šmigunid said Kanadas kaksikvõidu Nädala nägu: kolm musketäri lunastust otsimas (2) Nädala nägu: puhta sõna vägi Nädala nägu: oligarhide magatajast poliitikute hukutajaks (2) Nädala nägu: kullakillud külalistelt Juhtkiri: Putini jälgedes (26) Kultuur EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Vene absurdi veenev realism Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Sport Olümpia pluss ja miinus: medaleid jagub paljudele, kuid mitte Pechsteinile Sundby andis Tammjärvele lisajõudu Siim Kaasik: väärikalt kaotamise oskus Olümpia linnas, mida polnud olemas Staaride eraldamine äratas suursoosiku ellu Mart Soidro: taliolümpiaraamatutest. Teatava nostalgiaga Sahamees Tänaku saatus: esikohalt üheksandaks Nädala nägu: kullakillud külalistelt Kroonimata kuninga viimane olümpialiug? Tormis Laine lubab eestlaste vana harjumuse murda Tallinn Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Tarbija Nutikas säästab kena kopiku AK Aeg lendab meie ajus Saatuslik kohtumine jäätiseputka juures Vikerkaar loeb: Mudlumist. Kui niisugusest Kui õnn läks üle õnnetuseks Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Ago Pajur: küünlakuu kaheksa päeva Kaur Maran: kuidas me siia jõudsime? (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Autodidakti poolelu SUUR LUGU: Postimees esitleb - kolme teadusharu koostöös sündis uus pilt eestlaste kujunemisest (47) Arter Ilona Leib: kommunikatsioon vedas alt Kes on ladyboy ja miks neid Tais nii palju on? (1) Genka ehk Henry Kõrvits: mida popim oled, seda rohkem on sul vaenlasi! Söö skorpionit ja sularasva koorikuga. Elamused Hiinast. Külm tahab natuke teravat: proovi Hiina kööki Filmiarvustus "Klassikokkutulek 2": kolm meest hauas, seksihulludest naistest rääkimata Valus suusaõppetund eksjalgpallur Raio Piirojale Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte?

2 min lugemist
Üle 100 noore klaveri- ja flöödimängija andis Pärnu kontserdimajas ja kunstide majas Eesti 100 aasta juubeli kingina meeleoluka kontserdi. FOTO: Urmas Luik

Vanasti oli kõik selge, ohkavad sageli need, keda keeles miski häirib. Inimestel olid sünnipäevad, asutustel, riikidel jts olid aastapäevad. Ning kui inimest polnud enam elavate kirjas, tähistati tema sünniaastapäeva.

Täiuslik keel, ent keelekasutajad nõuavad vaheldust ja üks selle saavutamise viise on kujundlikkus. Millegipärast armastatakse kujunditena kasutada inimesele omaseid sõnu ehk siis nähtusi inimlikustada. Vahel võib selles näha võõrkeelte mõju, nt kui tormid tapavad inimesi (mitte inimesed ei hukku tormis) või kui loomad sünnitavad (mitte ei poegi), siis on seal aimata otsetõlget inglise keelest.

Ent kui riigil on sünnipäev, mitte aastapäev, siis see kujund näib olevat eesti keele pinnal sündinud, sest ei inglise ega vene keeles paista sel juhul sobilikku eeskuju olevat (birthday või день рождения), seal on ikka aastapäeva vasted anniversary ja годовщина. Samas meenub, et suure kodumaa sünnipäevast räägiti juba eelmisel ajastul, nii et võta kinni, kus on selle kujundi juured.

Kodumaa sünnipäev elab tänapäevalgi oma elu edasi, kui sirvida tekste internetis, ja just koolides. Ent selgelt juba väljapoole kooli on levinud riigi sünnipäeva tähistamine, mida kasutavad nii ajalehed oma pealkirjades kui ka poliitikud oma kõnede elavdamiseks. Lisaks leiab selliseid ühendeid, nagu riigikogu sünnipäev, X ministeeriumi sünnipäev, X asutuse sünnipäev, isegi valitsuse sünnipäev (silmas on peetud konkreetse koalitsioonivalitsuse moodustamise päeva) jne.

Kujundid elavdavad keelt, aga liigkasutus lörtsib seda. Kui palju on palju, küsis kunagi üks andekas noor keeleteadlane oma ettekandes ja sai sellele mitukümmend vastust, igaüks ise vaatevinklist. Nii ei ole ka võimalik öelda, millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte, sest parajuse arusaamad on inimestel ilmselt erinevad. Olgu siis lihtsalt sellele tähelepanu juhitud.

Muide, kui juba sünnipäevadest juttu on, siis tasuks meeles pidada, et juubel tähendab ümmargust sünnipäeva (etümoloogiliselt algses tähenduses rangelt võttes 50 aasta möödumist). Seega, kui keegi kirjutab 100. (sajandast) juubelist, siis tähenärijale tundub, et aastaid on möödunud tuhat, kui lugeda ümmargusteks sünnipäevadeks vaid nulliga lõppevad arvud. Seevastu näiteks saja aasta juubel märgib saja aasta möödumist. Aastate lugemisel tasub olla täpne.

Seotud lood
16.02.2018 19.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto