Sisukord
Uudised
Tänane leht
16.02.2018
Eesti Kelm pettis elektriautodega riigilt pool miljonit välja (5) «Tõe ja õiguse» teeb eestlastele kuulatavaks tähelepanu vältiv vene ettevõtja (1) Presidendivalimiste põhiseaduse muudatus kahtluse all Meelis Kompus: Tammsaarel läks «Tõe ja õiguse» kirjutamistuhinas üht-teist segi Majandus Eesti kaheks jagamine: Harjumaa väiksem toetamine võib olla kaotus kogu riigile (3) Rimi ja Maxima mees on õietolmu mitu korda vähem kui võiks (4) Välismaa Vanemateta relvahull viis täide oma haige unistuse KOHALIK VAADE. Leedu tähistab sünnipäeva vanade vaenlaste seltsis Välismaa lühiuudised 16.02 Arvamus Pressinõukogu: Postimees rikkus head ajakirjandustava Henrik Roonemaa: 151 inimest, kes üritasid helistada hädaabisse, kuid ei saanud ühendust (3) Heidit Kaio: mis on naistel viga, et nad põtkivad arvuka sigimise vastu? (22) Juhtkiri: parim «Kevade» Postimees 1934. aastal: inglise keel agronoomidele kõige tähtsam Taavi Teder: mesi «Made in China» (2) Kultuur Selgusid läbi aegade ning eelmise aasta parimad eesti raamatud (1) Eesti maasikad ja teod Brüsselis «Arusaadavad raamatud väsitavad» Variuse vihmavarjude prelüüd Sport Siim Kaasik: kus on olümpiamängude glamuur? (1) Ott Järvela: kas oskaksime tunda rõõmu planeedil Zenga 8? Olümpia pluss ja miinus: rootslanna tuhkatriinulugu ja eestlaste must päev Kangekaelsed norralased jäid medalita Norra koondis näitas taas sügavust Serblase soolokontsert nullis Kalevi visa võitluse Liider Tänak kardab reedehommikust lumesadu Shiffrin alustas täistabamusega Sada lasku ja pikksilm ehk Ühemehebändi õhtu tiirus Vaultier kuldas olümpiavõidu üle: Eestile, armastusega! Tarbija Rimi ja Maxima mees on õietolmu mitu korda vähem kui võiks (4) Tartu Prantslase olümpiakuld tõi Tammelinna kõvasti rõõmu Politsei hakkab ERMi hoone ümber partullima juba päev enne suurt aastapäevapidu Presidendi vastuvõtt tuleb tavapärasest kallim. Tartu võtab osa kulusid enda kanda. (5) Reportaaž filmivõtetelt. Tondikaku imed sünnivad Lõuna-Eestis Käblikul Teenetemärgi Tartu Täht kavalerid Tartu uuteks aukodanikeks on kirjandusteadlane, vaimulik ja arstiteadlane Suusamäärija maraton kestab 48 tundi Hea teenindaja tuleb ka riukliku kliendiga toime Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartu uuteks aukodanikeks on kirjandusteadlane, vaimulik ja arstiteadlane

2 min lugemist
Tartu aukodaniku aumärk FOTO: Margus Ansu

Tartu volikogu nimetas eile kolm aukodanikku, kes ühes selle nimetusega pälvivad ka teenetemärgi Tartu Suurtäht, ja neli teenetemärgi Tartu Täht saajat. Teenetemärkide kätteandmine on 22. veebruaril vabariigi aastapäeva aktusel Vanemuise kontserdimajas. 

Rutt Hinrikus

FOTO: TPM

Läänemaal Vigalas sündinud kirjandusteadlane ja -kriitik, tunnustatud elulugude koguja ja uurija Rutt Hinrikus (71) lõpetas Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1970 ja ta töötas seejärel õpetajana Alatskivi keskkoolis. Ta on üks Eesti kirjandusmuuseumi pikaajalisemaid töötajaid: asus teadurina seal ametisse 1972. aastal. Aastail 1977–1993 oli käsikirjade osakonna (praegune Eesti kultuurilooline arhiiv, EKLA) juhataja ning oli aastail 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja, jätkates seejärel EKLA juhatajana. 

Ta töötab praegugi teadurina kirjandusmuuseumis. Tema peamised huvialad ja tegevusvaldkonnad on olnud eesti kirjanduse ajalugu ja eestlaste elulood. Ta on viljelenud võrdselt heal tasemel nii kirjanduskriitikat kui ka avaldanud rohkesti kultuurilooliselt kaalukaid artikleid. Kirjandusmuuseumi kogudesse talletatud vaimsele pärandile on ta andnud uue elu ja hingamise. Ilmekas näide selle kohta on tema koostatud elulugude kogumikud, millele on tulemas järg. Kogumik «Minu elu ja armastus» ilmub sarjas «Eesti rahva elulood» Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 

Joel Luhamets 

FOTO: TPM

Antslas sündinud vaimulik Joel Luhamets (65) õppis esmalt inseneriks, ta lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi elektriinsenerina 1975. aastal ning töötas ka mõne aasta energeetikuna Märjamaa sovhoosis. 1972. aastast on ta tihedalt seotud kiriku ja muusikaga. Teoloogiahariduse omandas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) usuteaduse instituudis aastatel 1977–1987. Kohe õpingute alguses lähetati ta praktikale Kuusalu, Loksa ja Leesi kogudusse, kus tuli iseseisvalt pidada jumalateenistusi. 

Pärast ordinatsiooni teenis Joel Luhamets mõni kuu Tallinna Kaarli koguduses. Järgnevatel aastakümnetel teenis ta koguduse õpetajana Kuressaare ja Põltsamaa kogudust ning 1997. aastast Tartu Pauluse kogudust. Ta täitis Saarte abipraosti, Viljandi praosti ja 1997. aastast Tartu praosti ülesandeid. Konsistooriumi liikmena on ta täitnud laste- ja noorsootöö, majanduse ning diakoonia- ja misjonitöö assessori ülesandeid ning juhtinud mitmete allasutuste ja komisjonide tööd. Ta on osalenud aktiivselt ühiskonnaelus, sh on pikalt olnud ka Tartu volikogu liige. Oli aastatel 1997–2017 Tartu Pauluse koguduse õpetaja ja andis väga suure panuse Pauluse kiriku renoveerimisse. Aastast 2015 EELK Lõuna piirkonna piiskop.

Tiina Talvik 

FOTO: Margus Ansu

Tartus sündinud lastearst ja arstiteadlane Tiina Talvik (79) on lõpetanud Tartu ülikoolis arstiteaduskonna 1962. aastal. 1963 läbis ta esimese lasteneuroloogiaalase täienduse ja 1964 sai temast lasteneuroloog, kes õige pea hakkas huvituma geneetikast. Temast sai meditsiinilis-geneetilise nõustamise rajaja Eestis, kui Tartusse loodi geneetikakabinet, mille juhataja ja ainus arst ta oli. 1968–1991 oli ta ka vabariigi pealasteneuroloog, 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige. Tema kandidaaditöö oli üks esimesi meditsiinilisgeneetilise konsultatsiooni alaseid töid kogu Nõukogude Liidus, seda tsiteeriti hiljem palju. 

1975–1991 töötas Talvik Tartu ülikooli neuroloogiakateedris nii assistendi, dotsendi kui ka juhatajana. Ta seisis lasteneuroloogia osakonna avamise eest. Kujunenud on tema koolkond – kõik praegused lasteneuroloogid on õppinud Tiina Talviku käe all. Doktoritöö kaitses 1992. Samal aastal valiti ka Tartu ülikooli pediaatriaprofessoriks. Aastatel 1991–2003 oli pediaatria õppetooli ja 2000–2003 kliinikumi lastekliiniku juhataja. Tiina Talviku elutöö tulemusena on lasteneuroloogia arenenud Eestis iseseisvaks meditsiinierialaks.

Seotud lood
15.02.2018 17.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto