Sisukord
Arvamus
Postimees
16.02.2018
Eesti Kelm pettis elektriautodega riigilt pool miljonit välja (5) «Tõe ja õiguse» teeb eestlastele kuulatavaks tähelepanu vältiv vene ettevõtja (1) Presidendivalimiste põhiseaduse muudatus kahtluse all Meelis Kompus: Tammsaarel läks «Tõe ja õiguse» kirjutamistuhinas üht-teist segi Majandus Eesti kaheks jagamine: Harjumaa väiksem toetamine võib olla kaotus kogu riigile (3) Rimi ja Maxima mees on õietolmu mitu korda vähem kui võiks (4) Välismaa Vanemateta relvahull viis täide oma haige unistuse KOHALIK VAADE. Leedu tähistab sünnipäeva vanade vaenlaste seltsis Välismaa lühiuudised 16.02 Arvamus Pressinõukogu: Postimees rikkus head ajakirjandustava Henrik Roonemaa: 151 inimest, kes üritasid helistada hädaabisse, kuid ei saanud ühendust (3) Heidit Kaio: mis on naistel viga, et nad põtkivad arvuka sigimise vastu? (22) Juhtkiri: parim «Kevade» Postimees 1934. aastal: inglise keel agronoomidele kõige tähtsam Taavi Teder: mesi «Made in China» (2) Kultuur Selgusid läbi aegade ning eelmise aasta parimad eesti raamatud (1) Eesti maasikad ja teod Brüsselis «Arusaadavad raamatud väsitavad» Variuse vihmavarjude prelüüd Sport Siim Kaasik: kus on olümpiamängude glamuur? (1) Ott Järvela: kas oskaksime tunda rõõmu planeedil Zenga 8? Olümpia pluss ja miinus: rootslanna tuhkatriinulugu ja eestlaste must päev Kangekaelsed norralased jäid medalita Norra koondis näitas taas sügavust Serblase soolokontsert nullis Kalevi visa võitluse Liider Tänak kardab reedehommikust lumesadu Shiffrin alustas täistabamusega Sada lasku ja pikksilm ehk Ühemehebändi õhtu tiirus Vaultier kuldas olümpiavõidu üle: Eestile, armastusega! Tarbija Rimi ja Maxima mees on õietolmu mitu korda vähem kui võiks (4) Tartu Prantslase olümpiakuld tõi Tammelinna kõvasti rõõmu Politsei hakkab ERMi hoone ümber partullima juba päev enne suurt aastapäevapidu Presidendi vastuvõtt tuleb tavapärasest kallim. Tartu võtab osa kulusid enda kanda. (5) Reportaaž filmivõtetelt. Tondikaku imed sünnivad Lõuna-Eestis Käblikul Teenetemärgi Tartu Täht kavalerid Tartu uuteks aukodanikeks on kirjandusteadlane, vaimulik ja arstiteadlane Suusamäärija maraton kestab 48 tundi Hea teenindaja tuleb ka riukliku kliendiga toime Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1934. aastal: inglise keel agronoomidele kõige tähtsam

1 min lugemist
PM 16.02.1934 FOTO: Digiteeritud eesti ajalehed / dea.nlib.ee

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi koosolekul võttis agr. J. Mets vaatlusele võõrkeelte küsimuse põllumajandusliku kutsehariduse seisukohalt leides, et kutsehariduse kõrgemas järgus tuleb õpetada inglise keelt selles ulatuses, et põllumajandusteadlased seda kõnes ja kirjas enam-vähem vabalt võiksid tarvitada.

Abikeelteks olgu kas saksa, rootsi, soome või vene keel. Vaatamata sellele, et praegu meie põllumajandusteadlased ammutavad välisteadmisi põllumajanduse teaduse alalt 90 protsenti saksa keelest, tuleb meil hinnata inglise keelt tähtsamaks ja vajalikumaks.

Viimase paarikümne aasta jooksul on anglo-saksi rahvad teinud suuri edusamme agronoomilise teaduse alal ja praegu on inglise keeles ilmunud rohkem põllumajanduslikku teaduslikku kirjandust kui saksa keeles. Siin esineb saksa keel taganeja osas. Isegi Saksamaal saksa oma põllumajanduslikkudes ajakirjades avaldatakse teinekord artikleid inglise keeles.

Edasi rõhutas kõneleja, et ühise võõrkeele puudumine on end tunda annud ka Balti riikide agronoomide koostöös. Seni on liidus olnud ametlikuks keeleks saksa keel. Kõneleja arvates peaks edaspidi Balti riikides agronoomide läbikäimise keeleks kujunema inglise keel, sest selle keelega saame läbi käia kogu välismaailmaga.

Põllumajandusliku hariduse kõrgemas järgus, s.o. ülikooli põllumajandusteaduskonnas tuleb teha inglise keele oskus sunduslikuks, kuna abikeelteks olgu saksa, vene või rootsi keel (soovitav on, et kõik kolm).

16.02.1934

Seotud lood
    15.02.2018 17.02.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto