Sisukord
Juhtkiri
Postimees
16.02.2018
Eesti Kelm pettis elektriautodega riigilt pool miljonit välja (5) «Tõe ja õiguse» teeb eestlastele kuulatavaks tähelepanu vältiv vene ettevõtja (1) Presidendivalimiste põhiseaduse muudatus kahtluse all Meelis Kompus: Tammsaarel läks «Tõe ja õiguse» kirjutamistuhinas üht-teist segi Majandus Eesti kaheks jagamine: Harjumaa väiksem toetamine võib olla kaotus kogu riigile (3) Rimi ja Maxima mees on õietolmu mitu korda vähem kui võiks (4) Välismaa Vanemateta relvahull viis täide oma haige unistuse KOHALIK VAADE. Leedu tähistab sünnipäeva vanade vaenlaste seltsis Välismaa lühiuudised 16.02 Arvamus Pressinõukogu: Postimees rikkus head ajakirjandustava Henrik Roonemaa: 151 inimest, kes üritasid helistada hädaabisse, kuid ei saanud ühendust (3) Heidit Kaio: mis on naistel viga, et nad põtkivad arvuka sigimise vastu? (22) Juhtkiri: parim «Kevade» Postimees 1934. aastal: inglise keel agronoomidele kõige tähtsam Taavi Teder: mesi «Made in China» (2) Kultuur Selgusid läbi aegade ning eelmise aasta parimad eesti raamatud (1) Eesti maasikad ja teod Brüsselis «Arusaadavad raamatud väsitavad» Variuse vihmavarjude prelüüd Sport Siim Kaasik: kus on olümpiamängude glamuur? (1) Ott Järvela: kas oskaksime tunda rõõmu planeedil Zenga 8? Olümpia pluss ja miinus: rootslanna tuhkatriinulugu ja eestlaste must päev Kangekaelsed norralased jäid medalita Norra koondis näitas taas sügavust Serblase soolokontsert nullis Kalevi visa võitluse Liider Tänak kardab reedehommikust lumesadu Shiffrin alustas täistabamusega Sada lasku ja pikksilm ehk Ühemehebändi õhtu tiirus Vaultier kuldas olümpiavõidu üle: Eestile, armastusega! Tarbija Rimi ja Maxima mees on õietolmu mitu korda vähem kui võiks (4) Tartu Prantslase olümpiakuld tõi Tammelinna kõvasti rõõmu Politsei hakkab ERMi hoone ümber partullima juba päev enne suurt aastapäevapidu Presidendi vastuvõtt tuleb tavapärasest kallim. Tartu võtab osa kulusid enda kanda. (5) Reportaaž filmivõtetelt. Tondikaku imed sünnivad Lõuna-Eestis Käblikul Teenetemärgi Tartu Täht kavalerid Tartu uuteks aukodanikeks on kirjandusteadlane, vaimulik ja arstiteadlane Suusamäärija maraton kestab 48 tundi Hea teenindaja tuleb ka riukliku kliendiga toime Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: parim «Kevade»

2 min lugemist

Läbi aegade parim raamat? Säärane valik tundub esmalt peaaegu võimatu ja muidugi on ses pidupäeva mängu, ent kas leidub kedagi, kes ei saa aru, miks inimesed Apollo raamatupoodide keti ja Eesti Kirjastuste Liidu rahvahääletusel ülekaalukalt just nii vastasid? (Eriti kui seletame ka mängureegleid ja Postimehe kultuuritoimetuse osa.)

Issina või emmena lastele «Kevadet» ette lugedes ei jää teile kahtlustki, et Oskar Luts tõepoolest ühendab põlvkondi. Ka väikesed – need, kellel Julius Oro «Muna» juba läbi töötatud – elavad «Kevade» tegelastele kaasa, naeravad ja mõistavad.

Väga vahva on lastele ette lugedes avastada, et «Kevade» pole siiski kaugeltki vaid lasteraamat. Lutsu tekstis on kihid ja huumor, mis jäävad lapsepõlves märkamatuks ja avanevad tõepoolest alles nõksu võrra elukogenumale, kui on koolieelik või ka murdeealine. Lutsu tekstis ja tekstides on hämmastavalt palju nüansse.

Muidugi, «Kevade» film on meil südames ja meeles, sügaval. Aga lugege Lutsu raamatut ikka ka. Nüüd, täiskasvanuna, sest sealt on palju leida ja rõõmu tunda. See raamat, ta mõju ja toime pole üksnes «pildikesed koolipõlvest» (nagu Luts ise oma romaani iseloomustas) või kirjeldus enam kui sajanditaguse külakogukonna tegelastest. «Kevade» ei ole kadunud ja kõnetab. Kuidas ometi? Kes lahendaks mõistatuse, miks lähevad endiselt korda Toots ja Kiir(ed), Teele ja Arno, Tõnisson ja Imelik, köster ja õpetaja Laur? Ja mitte ainult nemad.

Lutsu «Kevade» ja teisedki ta jutud on omapärane segu naljast, põnevusest, südamlikkusest võib-olla nappidegi joontega, aga ometigi väga selgelt välja joonistatud karakteritest. Lutsu jutustamisviisis pole ju ainult nali nalja otsas. Ses on küllaga aeglast, lausa melanhoolset vaadet ja omamoodi arutlusi. Film tükkis Veljo Tormise muusikaga on ühtaegu kõigi meie «Kevade» õnn ja samas õnnetus neile rumalaile, kes arvavad, et filmi näinul enam midagi lugeda pole. Arukad inimesed käivad aga ka Palamusel (Lutsu Paunveres) ja näitavad seda oma lastele.

Nüüd aga Postimehe kultuuritoimetuse osast rahvahääletuses: «Valida aegade parim raamat on võimatu ülesanne, sest kuidas võrrelda luulekogu lasteraamatu või mõne romaaniga? Mitte keegi pole lugenud kõiki raamatuid! Ja kui oleks, siis milliste kriteeriumite alusel neid võrrelda?» Vaatamata hingelistele heitlustele tehti ometi rahvahääletuse tarbeks nimekiri 50 raamatust, kusjuures iga autor oli esindatud vaid ühega. «Just see reegel annab vastuse küsimusele, miks näiteks ei leia nimekirjast «Tõde ja õigust» – tuliste vaidluste tulemusel jõudsime kompromissile, et Tammsaarelt esitame hoopis «Põrgupõhja uue Vanapagana».» Tundkem rõõmu!

Seotud lood
    15.02.2018 17.02.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto