Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
17.02.2018
Eesti Heli Läätsest. Armastusega Hiinlased ja vietnamlased läksid Tartus uusaasta pärast raksu (3) Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks (14) Lakkhunt pole rebane Välismaa Eesti on tõusnud eliitürituse silmapaistvaks osalejaks REPORTAAŽ. Leedu võttis aastapäeva tähistamise suurelt ette President Kaljulaid: maailm ei ole läinud rahulikumaks, küll aga on muutunud Eesti positsioon (2) Arvamus EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Postimees 1997. aastal: õed Šmigunid said Kanadas kaksikvõidu Nädala nägu: kolm musketäri lunastust otsimas (2) Nädala nägu: puhta sõna vägi Nädala nägu: oligarhide magatajast poliitikute hukutajaks (2) Nädala nägu: kullakillud külalistelt Juhtkiri: Putini jälgedes (26) Kultuur EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Vene absurdi veenev realism Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Sport Olümpia pluss ja miinus: medaleid jagub paljudele, kuid mitte Pechsteinile Sundby andis Tammjärvele lisajõudu Siim Kaasik: väärikalt kaotamise oskus Olümpia linnas, mida polnud olemas Staaride eraldamine äratas suursoosiku ellu Mart Soidro: taliolümpiaraamatutest. Teatava nostalgiaga Sahamees Tänaku saatus: esikohalt üheksandaks Nädala nägu: kullakillud külalistelt Kroonimata kuninga viimane olümpialiug? Tormis Laine lubab eestlaste vana harjumuse murda Tallinn Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Tarbija Nutikas säästab kena kopiku AK Aeg lendab meie ajus Saatuslik kohtumine jäätiseputka juures Vikerkaar loeb: Mudlumist. Kui niisugusest Kui õnn läks üle õnnetuseks Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Ago Pajur: küünlakuu kaheksa päeva Kaur Maran: kuidas me siia jõudsime? (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Autodidakti poolelu SUUR LUGU: Postimees esitleb - kolme teadusharu koostöös sündis uus pilt eestlaste kujunemisest (47) Arter Ilona Leib: kommunikatsioon vedas alt Kes on ladyboy ja miks neid Tais nii palju on? (1) Genka ehk Henry Kõrvits: mida popim oled, seda rohkem on sul vaenlasi! Söö skorpionit ja sularasva koorikuga. Elamused Hiinast. Külm tahab natuke teravat: proovi Hiina kööki Filmiarvustus "Klassikokkutulek 2": kolm meest hauas, seksihulludest naistest rääkimata Valus suusaõppetund eksjalgpallur Raio Piirojale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaur Maran: kuidas me siia jõudsime?

2 min lugemist
Kaur Maran FOTO: Postimees

Tänases Postimehe lisas AK ilmuv lugu eestlaste päritolu kohta on mõneski mõttes kaua valmind kaunike. Ajakirjanikutöö tunde on siia küll palju kulunud, samuti graafikute ja muuga nokitsemise aega, kuid ennekõike pean silmas enam kui sadat aastat teadustööd, mis on meid nüüdisaegsete teadmisteni toonud.

Nagu ütleb loos eesti geneetika suurmees Richard Villems, on teaduses jõutud kohta, kus lihtsameelseid ja üheülbalisi mustreid enam müüa ei saa. Sestap on ka igati tervitatav, et EV 100 tähistamise eel on rahvusülikoolis loodud arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium, mille liikmed omavahel eri teadusharude saavutusi ühitavad ja küsimusele «Kust me tulime?» vastust otsivad.

Artiklis kirjeldatava sisserännete ja kultuuride arenemise loo üksikutest etappidest on ajakirjanduses varemgi juttu olnud, kuid seekordne artikkel peaks olema esimene laiahaardeline käsitlus – niipalju kui ajakirjandus seda muidugi lubab. Saame teada, et eestlased ei tulnud siia 5000 aastat tagasi Uuralitest, nagu väitsid omal ajal arheoloogia isa Harri Moora ja president Meri, ega ka juba kohe pärast viimast jääaega Lõuna-Euroopa pelgupaikadest, nagu arvas soome keeleteadlane Kalevi Wiik.

Teadusharude koostöös sündinud süntees on keerukam kui mõned senised käsitlused, kuna hõlmab nii rahvaste rändeid, keelte ja kultuuride ülekandeid kui ka seni seletamatuid kollapseid, mille käigus maa inimtühjaks jäi. See lugu on kompleksne ega anna meile enam nii palju alust kuulutada, et oleme vanim või unikaalseim rahvas Euroopas.

Küll aga on see ehk senisest kainem, ja mis veelgi olulisem, tõeliselt põnev ja nüansirikas vaade meie rahva ürgsema ajaloo keerdkäikudele. Selgub, et nii geneetiliselt kui ka lingvistiliselt oleme samasugune mosaiik nagu ka meie loodus, mille mitmekesisuse üle uhkust tunneme.

Muidugi ei ole käsitlus eestlaste siia jõudmisest päris valmis ning siiani leidub küsimusi, millele teadlased veel vastata ei oska. Uuringud jätkuvad ja võimalik, et ka praegune käsitlus saab kunagi tulevikus märkimisväärselt korrigeeritud. Niimoodi teadus kord juba käib.

Kes eestlaste ja meie sugulasrahvaste päritolu vastu tõsist huvi tunneb, neil soovitan lugeda professor Valter Langi värsket monograafiat «Läänemeresoome tulemised», millest loo kirjutamisel hindamatut abi oli. Tänane lugu on vaid pinnapealne kokkuvõte tippteadlaste aastakümnetega kogutud teadmistest. Langi tehtud töö on aga tohutu ning väärib kõigi Eesti rahva ajaloost huvitujate tähelepanu.

Seotud lood
16.02.2018 19.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto