Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2018
Eesti Heli Läätsest. Armastusega Hiinlased ja vietnamlased läksid Tartus uusaasta pärast raksu (3) Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks (14) Lakkhunt pole rebane Välismaa Eesti on tõusnud eliitürituse silmapaistvaks osalejaks REPORTAAŽ. Leedu võttis aastapäeva tähistamise suurelt ette President Kaljulaid: maailm ei ole läinud rahulikumaks, küll aga on muutunud Eesti positsioon (2) Arvamus EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Postimees 1997. aastal: õed Šmigunid said Kanadas kaksikvõidu Nädala nägu: kolm musketäri lunastust otsimas (2) Nädala nägu: puhta sõna vägi Nädala nägu: oligarhide magatajast poliitikute hukutajaks (2) Nädala nägu: kullakillud külalistelt Juhtkiri: Putini jälgedes (26) Kultuur EKI keelekool: millal sünnipäev kujundina sobib ja millal mitte? Vene absurdi veenev realism Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Sport Olümpia pluss ja miinus: medaleid jagub paljudele, kuid mitte Pechsteinile Sundby andis Tammjärvele lisajõudu Siim Kaasik: väärikalt kaotamise oskus Olümpia linnas, mida polnud olemas Staaride eraldamine äratas suursoosiku ellu Mart Soidro: taliolümpiaraamatutest. Teatava nostalgiaga Sahamees Tänaku saatus: esikohalt üheksandaks Nädala nägu: kullakillud külalistelt Kroonimata kuninga viimane olümpialiug? Tormis Laine lubab eestlaste vana harjumuse murda Tallinn Mupo võttis kasutusele kehakaamerad (4) Tarbija Nutikas säästab kena kopiku AK Aeg lendab meie ajus Saatuslik kohtumine jäätiseputka juures Vikerkaar loeb: Mudlumist. Kui niisugusest Kui õnn läks üle õnnetuseks Maalija jõuline armastus looduse vastu: Johannes Uiga 100 Ago Pajur: küünlakuu kaheksa päeva Kaur Maran: kuidas me siia jõudsime? (4) Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile Eva Piirimäe: enesemääramise kimbatus (10) Autodidakti poolelu SUUR LUGU: Postimees esitleb - kolme teadusharu koostöös sündis uus pilt eestlaste kujunemisest (47) Arter Ilona Leib: kommunikatsioon vedas alt Kes on ladyboy ja miks neid Tais nii palju on? (1) Genka ehk Henry Kõrvits: mida popim oled, seda rohkem on sul vaenlasi! Söö skorpionit ja sularasva koorikuga. Elamused Hiinast. Külm tahab natuke teravat: proovi Hiina kööki Filmiarvustus "Klassikokkutulek 2": kolm meest hauas, seksihulludest naistest rääkimata Valus suusaõppetund eksjalgpallur Raio Piirojale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Putini jälgedes

2 min lugemist
Tunnistus Eesti iseseisvusest - sinimustvalge Pika Hermanni tornis. FOTO: Peeter Langovits

Eksisteerib kaks paralleelset universumit: ühes on Elon Musk, David Bowie ja kosmos ning teises Ratase valitsus, Urmas Reinsalu ja EKRE. Ehk teisisõnu aastal 2018, kui kuskil mõeldakse Marsi koloniseerimisest ning terve maakera internetileviga katmisest, mõeldakse kusagil mujal vastu võtta seadus, millega sätestatakse, et hümni esitamisel tuleb seista püsti ning võtta müts peast. Loodetavasti tegeleb valitsus tulevikus ka hea ilma seadusega, millega sätestatakse, et 360 päeva aastas peab paistma päike, ning hea tuju seadusega, millega keelustatakse apaatia, stress ja muu sarnane, mis inimestele tuska teeb.

Igal riigil on oma sümbolid: vapp, lipp ja hümn. See triaad ei tekkinud kohe, vaid alles 20. sajandist juurdus üle maailma kohustuslik traditsioon, et igal riigil on lipp, vapp ja hümn. Need on vajalikud, sest seovad ühte mineviku ja oleviku, samuti võimaldavad need oma kodanikel väljendada patriootlikke tundeid ja markeerida riikidel end rahvusvahelisel areenil. Need on visuaalsed ja muusikalised kujundid. Suhtumine lippu, vappi ja hümni on suhtumine sellessesamasse riiki. Inimesed eri riikidest tunnevad uhkust oma riiklike sümbolite üle, kuid oluline pole mitte ainult teada, kuidas lipp, vapp ja hümn välja näevad, vaid teada ka nende sümbolite tähendust. Selleks on vaja teada nende ajalugu.

«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» oli 19. sajandi ärkamisaja üks populaarsemaid isamaalisi laule ning 1917–1918 pöördeliste sündmuste ajal oli see Eesti iseseisvuse pooldajate jaoks kui ühine palve, mis neid ühendas ja võitlusvaimu tugevdas. Seda laulis rahvas ka näiteks 23. veebruaril 1918 pärast seda kui Endla teatri rõdult oli Eesti iseseisvus välja kuulutatud. Sellest ajast pole mitte midagi muutunud ning meie jaoks seostub «Mu isamaa» automaatselt Eestiga. Lippu või vappi ei pruugi inimestel käepärast olla, kuid hümnimeloodia on alati nendega, kes seda teavad, kus nad ka ei viibiks.

See hümn on sedavõrd sügaval rahvuslikus teadvuses, et pole absoluutselt oluline mingisuguste külahullude arvamusavaldused, et neid need sümbolid ei kõneta ning seepärast on need iganenud ja tuleks hoopis uued leida. Selline jama on initsieerinud põhimõtteliselt ka käesoleva hümnieelnõu, kuid seejuures on täiesti arusaamatu, kelle või mille eest on tarvis hümni kaitsta. Või kas seadusesse on tõepoolest tarvis raiuda, et hümni puhul tõustakse püsti? Või kas on Eestis pakilisemaid probleemid otsa lõppenud, mis lahendust vajaks? Muidugi toovad eelnõu esitajad argumendi, et selline seadus kehtib mitmes Euroopa riigis. Muide, hümniseadus, mis sätestab, et selle kõlades tuleb püsti seista ja lipu poole vaadata, oli üks esimesi, mille võttis 2000. aastal vastu Vladimir Putin.

Seotud lood
16.02.2018 19.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto