Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2018
Eesti Eesti hakkab saatma ohu-SMSe, kaalub ühisvarjendeid (11) Majandus Foorum paljastab: lätlaste fintech aitab sulisid ja võlglasi Redgate soovib pankadele alternatiivi pakkuda Välismaa Mikser: USA-Türgi pinged on julgeolekumure ka meie jaoks Julgeolekuinimeste Oktoberfestil jäi maailm kuristiku servale Luik: Lavrovi vihjed olid suhteliselt jõhkrad (9) Ameeriklased olid McCaini pärast liimist lahti Iraani lennuõnnetus nõudis 66 inimese elu Arvamus Raimond Kaljulaid: #metoo – kuidas panna tippjuhid kaasa mõtlema? (3) Juhtkiri: sõnumid kuristiku servalt – õnneks mitte vaid kukkumisohust (2) Kaupo Meiel: hakkame sättimist lõpetama (2) Postimees 1928. aastal: hakkame sättima! Sergei Metlev: 21. sajandi enesekindel Eesti elustiil (1) Kaire Uusen: kas Eestis on ikka tööjõupuudus? (15) Kultuur Ene-Liis Semper: Eesti tugevuseks on olnud hea intuitsioon (16) Sport Laenatud suuskadel olümpiavõitjaks Balta vorm ja eneseusk püsivad MMi eel vankumatuna Short track ehk välk ja pauk! Olümpia pluss ja miinus: müts maha identiteeditute ees, suusatamisele uus algus (1) Kuidas seletada dopingupattu: konkurendi kuri käsi või ajude puudumine? Siim Kaasik: Kelly Sildaru alal valitseb kahepalgelisus (5) Ahastus Rootsi lumest «Meil on ainult üks vastane – meie ise.» Eesti lipp oli Antsonile kullast kallim Tarbija Marsikulguril täitus 5000. tööpäev (5) Tartu Märt Läänemets: kas rahva hääl on jumala hääl? (1) Politsei: noored eksivad, aga kõiki ei pea kohe karistama Kersti Kivirüüt: otsedemokraatia eesti jonni teenistuses Teadlaste hinnangul on miljarditehase kahjulikud mõjud ilmsed (18) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Märt Läänemets: kas rahva hääl on jumala hääl?

2 min lugemist
Märt Läänemets FOTO: Kristel Vask

Vabaerakond esitas veebruari algul Tartu volikogule ettepaneku teha rahvaküsitlus Tartu lähistele Emajõe äärde planeeritava puidurafineerimistehase kohta. Selle eesmärk on lihtne – saada teada tartlaste laiapõhjaline arvamus selle ilmselgelt meie kõikide elu palju mõjutava megaettevõtte asjus. Tartu Postimees oli juba samal teemal küsitluse teinud, 1700 inimest pea pool oli tehase vastu, pidades seda ohuks elukeskkonnale. Veerand arvas, et teavad asjast veel liiga vähe ega soovi poolt valida. Napp osa oli poolt, ainult kuuel protsendil vastanuist oli ükskõik.

Sellest on praeguseks veidi rohkem kui aastapäevad möödas, kui Est-For Invest oma suur­­investeeringu plaaniga avalikkuse ette tuli. Teema püsib päevakajaline, kõigil arengusuundadel on avalikkuse pilk teravalt peal. Investor pingutab, et tehase rajamise kasutegureid esile tõsta ning kujundada arvamust, et käib tihe koostöö kõigi huvirühmadega. Riigi eriplaneering peaks kohe-kohe välja kuulutatama, kuid ühiskondlik diskussioon alles kogub tuure.

Jaanuaris esitasid tartlased linnavõimudele enam kui tuhande nimega avaliku pöördumise, milles peamiselt keskkonnateemaliste argumentide põhjal nõutakse, et Tartu taotleks valitsuse korralduse tehase rajamise eriplaneeringu algatamise kohta tagasivõtmist ja korrektset taasalustamist, et juba algusest peale arutataks sisuliselt tehase võimalikke asukohti ja siduvate otsuste tegemisel kaasataks kõiki huvitatud pooli, ka Tartu linna.

Ka jaanuaris esitas volinik Peeter Laurson volikogule eelnõu eriplaneeringu tagasivõtmise kohta põhjendusega, et tegemist ei ole riigile strateegiliselt olulise investeeringuga ja see peab jääma kohaliku taseme küsimuseks.

Kas aga ihaldatav arvuline kasumiväärtus ja Eesti majanduse statistiline kasv kaalub üles kogukonna elukvaliteedi võimaliku halvenemise?

Kas on vaja sellele lisaks veel rahvahääletust ja mida see annaks? Rahva arvamuse küsimist kiputakse tselluloositehase diskussiooniks liigitatama «emotsionaalsete hinnangute» lahtrisse, millel nagu ei oleks protsessis kohta, sest projekti kasud ja kahjud peavad selguma teaduslike faktide põhjal. Viimane on muidugi tõsi, aga kas see annab alust rahva arvamust mitte küsida?

Vabaerakond on seisukohal, et rahvaküsitlus peab olema demokraatliku protsessi enesestmõistetav osa ja kohalikku elu puudutavate suurte tööstusrajatiste kavandamisel nõutav. Kunagi peeti rahva häält lausa jumala hääleks, kuid  tänapäeva Eestis peetakse paraku enesestmõistetavaks, et kogukonna hääl ei tähenda midagi riiklike (loe: parasjagu võimuloleva koalitsiooni) ja erakapitali kasumihuvide kõrval. Kas aga ihaldatav arvuline kasumiväärtus ja Eesti majanduse statistiline kasv kaalub üles kogukonna elukvaliteedi võimaliku halvenemise, ettearvamatud keskkonnariskid, Tartu kui ülikoolilinna ja turismimagneti maine halvenemise?

Seotud lood
17.02.2018 20.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto