Sisukord
Päevakomm
Postimees
21.02.2018
Eesti «Rongijuht vaatas meid täiesti tühja pilguga – ta oli ilmselgelt šokis» Tulirelv pajatab toimepandud kuriteost 2017. aasta halvima seaduse nimetus läks jagamisele alkoholiaktsiisi tõusu ja tulumaksureformi vahel Majandus LHV suurim laenuklient läks pankrotti Maailm üleilmse kübersõja ohus – aga kes juhib Eesti vägesid? Välismaa Läti Panga presidendi väitel langes ta kättemaksu ohvriks Taani kuninglik pere ütles hüvasti mässajast prints Henrikule KOHALIK VAADE. Ciudadanos ohustab Hispaania valitsusparteid (1) Arvamus Priit Pullerits: pidage hoogu! (10) Postimees 1938. aastal: muinasjutuline kuninglik pulm – Egiptus tulede meres Kihnu Virve ei ole patrioot ehk Eesti õigus moraalipaanika pantvangis (10) Juhtkiri: maksumuutused – aasta halvimad seadused Tiit Kärner: uue rahvastikupoliitika põhialustest (27) Kultuur Eesti sünnipäev tähistatakse Helsingist Singapurini Männimetsas voolav maja RAAMIST VÄLJAS. Hapu näoga pidulised ehk kuidas tähistavad kunstnikud Eesti 100 aasta juubelit? (1) Sport Ott Järvela: võim kuulub sportlastele Olümpia lühiuudised Eesti olümpiakoondist tabas esimene noroviiruse juhtum Kas Pyeongchangis katkeb Soome medalikett? Graatsilise jäätantsusõja võitis Kanada (2) Olümpia pluss ja miinus: kuningas Fourcade ja olümpia suurim ebaõnnesõdur Amatöörluse teesklemine röövis olümpiaunistuse Kes on olümpiavaluutas arvestatuna Eesti rikkaim esindaja Pyeongchangis? Kodu Mida jaanuarikuine langus kinnisvaraturul tegelikult tähendab? Tartu Paarkümmend Tartu tööandjat kingib töötajatele reedel vaba päeva Maailm paraneb aeglaselt, aga Negavatt aitab kaasa Kunstiõpilased püüavad keeleteo auhinda Korduv purjuspäi sõit läheb roolijoodikule maksma auto ja vabaduse Presidendi vastuvõtte tuli teha ka vaesel ajal Kahe ajaloolase ühine töö tekitas lugejais elevust Ülenurme nimi sai rahvahääletusel ootuspärase eelise Vanemuine näitab lastekodulastele balletti Tammeka treenerid leiavad rakendust koondiste juures Luke kikkpoksija pälvis kolmanda meistritiitli Otepää valmistub laskesuusapeoks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Pullerits: pidage hoogu!

2 min lugemist
Priit Pullerits FOTO: Tairo Lutter

Ainult üks variant on ükskõik millise ürituse korraldajale hullem sellest, kui ta peab ürituse force majeure’i mõjul ära jätma. See on juhtum, kui mõni tema korraldatud üritusel sureb.

Nagu teada, juhtus just nii pühapäevasel Tartu maratonil, mis kõigi eelmise kahe aasta force majeure'ilike takistuste ehk lumenappuse tõttu sai seekord viimaks ometi toimuda täispikkuses, 63-kilomeetrisena. Too suusasõit jäi elu viimaseks Tartu Ülikooli professorile Rein Ahasele, kogenud suusahundile, kel oli viimase kahe kümnendi Tartu maratonidest vahele jäänud ainult üks.

Igal traagilisel surmal on oma põhjus, sageli spetsiifiline, mille pealt ei maksa edaspidiseks midagi põhjapanevat üldistada. Ent samas oleks ülekohtune ja ebaõiglane, kui keegi pühapäevasest tragöödiast mitte mingeid järeldusi ei tee.

Oma 63 kilomeetriga on Tartu maraton Worldloppeti kahekümne maratoni hulgas pikkuselt neljas. Tänavu sõitsid kiiremad seda kauem kui kolm tundi. Tavalised harrastajad pidid arvestama umbes viie-kuue tunniga. See on üüratult pikk pingutus, isegi kui kogu aeg mitte pingutada. Sellise pika pingutuse talumiseks tuleb palju treenida. Käesoleval talvel pole see olnud suusatades eriti võimalik. Kunstlumega rajad said enamikus kohtades valmis alles kuu aega tagasi. Nii lühikese ajaga enamik end kauakestvaks pingutuseks valmis ei treeni.

Professor Ahase selle talve suusakilometraaž, nagu tema tuttavad teavad, jäi 70 kanti. Aga leidus ka neid, kes läksid Tartu maratonile olematu suusakilometraaži pealt, näiteks Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Ta on kuulnud, et noid nullimehi tuli starti teisigi. Ise jätsin seekord osalemata, sest pidasin lumevaesest talvest tingitud vähem kui 300 treeningukilomeetrit ebapiisavaks, et läbida Tartu maraton talutava enesetundega.

Muidugi oli kahju loobuda. Ent arusaadav, miks paljud teised läksid starti, olgu treenitus pealegi kasin: sest nii Tartu maratonist kui teistest sedasorti pikkadest katsumustest, ennekõike maratonijooksudest, on kujunenud prestiižiüritused, kus peab end tegijana näitama. Nood näitajad minetavad hurraaga stardijoonele asudes võime oma võimekust kriitiliselt hinnata. Järelikult peaks keegi teine neile aru pähe panema. Aga kes?

Vähemasti Tartu maratoni puhul on asi lihtne. Enne seda on igal talvel kavas kolm Estoloppeti maratoni, mille võiks muuta Tartu maratoni eelseks küpsuseksamiks. Lühidalt: Tartu maratoni 63-kilomeetrisele sõidule pääsevad vaid need, kes on eelnevalt samal talvel läbinud vähemalt ühe Estoloppeti maratoni pika, tavaliselt 42–45-kilomeetrise distantsi (v.a Eesti koondislased ja suusaliidu litsentsiga sportlased). Siis saavad nad aegsasti maitse suhu, mida tähendab pikk suusasõit, ning mõtlevad saadud kogemuse pealt järele, kas tasub 63 kilomeetrit kergekäeliselt ette võtta. Küllap sunnib nn küpsuseksami nõue ka aegsasti pisutki treenima, et end Tartu maratonil mitte pildituks pingutada.

Seotud lood
    20.02.2018 22.02.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto