Sisukord
Päevakomm
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (2) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Pullerits: pidage hoogu!

2 min lugemist
Priit Pullerits FOTO: Tairo Lutter

Ainult üks variant on ükskõik millise ürituse korraldajale hullem sellest, kui ta peab ürituse force majeure’i mõjul ära jätma. See on juhtum, kui mõni tema korraldatud üritusel sureb.

Nagu teada, juhtus just nii pühapäevasel Tartu maratonil, mis kõigi eelmise kahe aasta force majeure'ilike takistuste ehk lumenappuse tõttu sai seekord viimaks ometi toimuda täispikkuses, 63-kilomeetrisena. Too suusasõit jäi elu viimaseks Tartu Ülikooli professorile Rein Ahasele, kogenud suusahundile, kel oli viimase kahe kümnendi Tartu maratonidest vahele jäänud ainult üks.

Igal traagilisel surmal on oma põhjus, sageli spetsiifiline, mille pealt ei maksa edaspidiseks midagi põhjapanevat üldistada. Ent samas oleks ülekohtune ja ebaõiglane, kui keegi pühapäevasest tragöödiast mitte mingeid järeldusi ei tee.

Oma 63 kilomeetriga on Tartu maraton Worldloppeti kahekümne maratoni hulgas pikkuselt neljas. Tänavu sõitsid kiiremad seda kauem kui kolm tundi. Tavalised harrastajad pidid arvestama umbes viie-kuue tunniga. See on üüratult pikk pingutus, isegi kui kogu aeg mitte pingutada. Sellise pika pingutuse talumiseks tuleb palju treenida. Käesoleval talvel pole see olnud suusatades eriti võimalik. Kunstlumega rajad said enamikus kohtades valmis alles kuu aega tagasi. Nii lühikese ajaga enamik end kauakestvaks pingutuseks valmis ei treeni.

Professor Ahase selle talve suusakilometraaž, nagu tema tuttavad teavad, jäi 70 kanti. Aga leidus ka neid, kes läksid Tartu maratonile olematu suusakilometraaži pealt, näiteks Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Ta on kuulnud, et noid nullimehi tuli starti teisigi. Ise jätsin seekord osalemata, sest pidasin lumevaesest talvest tingitud vähem kui 300 treeningukilomeetrit ebapiisavaks, et läbida Tartu maraton talutava enesetundega.

Muidugi oli kahju loobuda. Ent arusaadav, miks paljud teised läksid starti, olgu treenitus pealegi kasin: sest nii Tartu maratonist kui teistest sedasorti pikkadest katsumustest, ennekõike maratonijooksudest, on kujunenud prestiižiüritused, kus peab end tegijana näitama. Nood näitajad minetavad hurraaga stardijoonele asudes võime oma võimekust kriitiliselt hinnata. Järelikult peaks keegi teine neile aru pähe panema. Aga kes?

Vähemasti Tartu maratoni puhul on asi lihtne. Enne seda on igal talvel kavas kolm Estoloppeti maratoni, mille võiks muuta Tartu maratoni eelseks küpsuseksamiks. Lühidalt: Tartu maratoni 63-kilomeetrisele sõidule pääsevad vaid need, kes on eelnevalt samal talvel läbinud vähemalt ühe Estoloppeti maratoni pika, tavaliselt 42–45-kilomeetrise distantsi (v.a Eesti koondislased ja suusaliidu litsentsiga sportlased). Siis saavad nad aegsasti maitse suhu, mida tähendab pikk suusasõit, ning mõtlevad saadud kogemuse pealt järele, kas tasub 63 kilomeetrit kergekäeliselt ette võtta. Küllap sunnib nn küpsuseksami nõue ka aegsasti pisutki treenima, et end Tartu maratonil mitte pildituks pingutada.

Seotud lood
    18.02.2020 19.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto