Sisukord
Juhtkiri
Postimees
21.02.2018
Eesti «Rongijuht vaatas meid täiesti tühja pilguga – ta oli ilmselgelt šokis» Tulirelv pajatab toimepandud kuriteost 2017. aasta halvima seaduse nimetus läks jagamisele alkoholiaktsiisi tõusu ja tulumaksureformi vahel Majandus LHV suurim laenuklient läks pankrotti Maailm üleilmse kübersõja ohus – aga kes juhib Eesti vägesid? Välismaa Läti Panga presidendi väitel langes ta kättemaksu ohvriks Taani kuninglik pere ütles hüvasti mässajast prints Henrikule KOHALIK VAADE. Ciudadanos ohustab Hispaania valitsusparteid (1) Arvamus Priit Pullerits: pidage hoogu! (10) Postimees 1938. aastal: muinasjutuline kuninglik pulm – Egiptus tulede meres Kihnu Virve ei ole patrioot ehk Eesti õigus moraalipaanika pantvangis (10) Juhtkiri: maksumuutused – aasta halvimad seadused Tiit Kärner: uue rahvastikupoliitika põhialustest (27) Kultuur Eesti sünnipäev tähistatakse Helsingist Singapurini Männimetsas voolav maja RAAMIST VÄLJAS. Hapu näoga pidulised ehk kuidas tähistavad kunstnikud Eesti 100 aasta juubelit? (1) Sport Ott Järvela: võim kuulub sportlastele Olümpia lühiuudised Eesti olümpiakoondist tabas esimene noroviiruse juhtum Kas Pyeongchangis katkeb Soome medalikett? Graatsilise jäätantsusõja võitis Kanada (2) Olümpia pluss ja miinus: kuningas Fourcade ja olümpia suurim ebaõnnesõdur Amatöörluse teesklemine röövis olümpiaunistuse Kes on olümpiavaluutas arvestatuna Eesti rikkaim esindaja Pyeongchangis? Kodu Mida jaanuarikuine langus kinnisvaraturul tegelikult tähendab? Tartu Paarkümmend Tartu tööandjat kingib töötajatele reedel vaba päeva Maailm paraneb aeglaselt, aga Negavatt aitab kaasa Kunstiõpilased püüavad keeleteo auhinda Korduv purjuspäi sõit läheb roolijoodikule maksma auto ja vabaduse Presidendi vastuvõtte tuli teha ka vaesel ajal Kahe ajaloolase ühine töö tekitas lugejais elevust Ülenurme nimi sai rahvahääletusel ootuspärase eelise Vanemuine näitab lastekodulastele balletti Tammeka treenerid leiavad rakendust koondiste juures Luke kikkpoksija pälvis kolmanda meistritiitli Otepää valmistub laskesuusapeoks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: maksumuutused – aasta halvimad seadused

2 min lugemist
Päeva karikatuur 20.02. FOTO: Urmas Nemvalts

Aasta halvimaks seaduseks said ülekaalukalt ja üheskoos nn tulumaksureform ning alkoholiaktsiisi tõstmine – seda nii Postimehe lugejaküsitluses kui ka konkursi komisjoni otsusega. Parimaks valis žürii aga riigihangete seaduse, millel on laiaulatuslik mõju nii riigi elu korraldamisele kui ka ettevõtluskeskkonnale.  

Lähemaid selgitusi valiku kohta saate lugeda ka žürii liikmete, ettevõtja Ruth Oltjeri ja vandeadvokaat Allar Jõksi artiklist «Kihnu Virve ei ole patrioot ehk Eesti õigus moraalipaanika pantvangis» tänase lehe arvamusküljelt.

«Hea õigusloome retsept on lihtne. Õiguse loomine peab olema avalikes huvides, ettenähtav, avatud, kaasav ja järelhindav ning seadus peab olema selge, mõjus ja sobilik» – nii kirjutas Allar Jõks seitse aastat tagasi Postimehes (PM 20.06.2011).

Sestpeale on igal aastal valitud eelmise aasta parim ja halvim seadus, hinnates seadust ennast ja ka selle sünniprotsessi hea õigusloome tavas (HÕT) üles tähendatud mõõdupuudega.

Kummagi, ei alkoholiaktsiisi ebamõistliku tõstmise ega nn tulumaksureformi kohta ei saa kuidagi väita, et nende muutuste mõju oleks enne seaduseelnõu väljatöötamist teadvustatud ja adekvaatselt hinnatud. Kaasamisest pole nende puhul mõtet rääkidagi.

Alkoholiaktsiisi ebamõistlik tõstmine on kaasa toonud ulatusliku piirikaubanduse ning üksiti väga suure kaotuse riigieelarvele. See on näide sellest, et halval õigusloomel on täiesti reaalsed, rahas mõõdetavad tagajärjed Eesti inimeste heaolule ja riigi käekäigule. Kodanikke ja maksumaksjaid alandab ka ülbe jutt, kui suure valearvestuse tagajärgi pisendada katsutakse ning valitsuse enda vea tõttu piiri tagant odavamat õlut ostvaid Eesti inimesi ebapatriootlikuks nimetatakse. Ebapatriootlik on pigem ikka teha seadus, mille tõttu Eesti riik kahju kannatab. Seejuures oli Eestis täiesti olemas nii spetsialistide kui ka huvigruppidega läbi räägitud alkoholipoliitika plaan, millega olekski võinud rahulikult edasi minna.

Valitsuskoalitsioon muutis Eesti senise lihtsa, igale terve mõistusega peale jõukohase tulumaksuarvutuse sedavõrd keeruliseks, et sellega on kimpus elukutselised raamatupidajad ning ainuüksi raamatupidamisprogrammide uuendamise kulu avaldab muljet.

Seejuures ei taha ühegi koalitsioonierakonna poliitikud tekitatud kunstlikku maksuküüru hästi omaks tunnistada – meie tahtsime ikka hoopis teisiti, aga tulime partnerite tahtmisele vastu, ütleb igaüks sest valitsuskolmikust. Seega saavad nad ka ise suurepäraselt aru, et asi on halvasti välja kukkunud (kusjuures kõiki kukkumisi ei osata veel ettegi näha), ja püüavad keerutamisega poliitilisest vastutusest kõrvale hiilida.

Seotud lood
20.02.2018 22.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto