Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2018
Eesti Pisut vanemad kui vabariik Koprapere kinkis Eestile saja meetri pikkuse tammi (5) Majandus Eakaid ootab 10 aasta suurim pensionitõus (23) Välismaa KOHALIK VAADE. El Salvadori tänavatel käib sõda Uganda politsei: Soome relvaärimehe surnukehalt leiti kokaiini ja mürgi jälgi Arvamus Lugeja filmist «Rodeo»: müts maha Mart Laari ees! (2) Lugeja kirjutab: minu tervituskõne isamaale (1) Mart Raudsaar: vapilooma saatus (1) Juhtkiri: Narvaga, südamest südamesse (2) Eesti Kirikute Nõukogu läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul Rootsi peaminister ja välisminister Eesti rahvale: homsete väljakutsete ees seisame kõrvuti Postimees 1938. aastal: saated, aktused, vastuvõtud - Soome tähistab Eesti 20. sünnipäeva Tõnu Tender: millist eesti keele arengukava me soovime? Kultuur Tõnu Kaljuste esimese stipendiumi sai helilooja Pärt Uusberg Lavastus «Workshop» annab tiivad vaid siis, kui kriitiliselt asjasse suhtuda Sport Seitse sentimeetrit jäi puudu Samurai Goggiale teenitud kuld, Vonnile kuldaväärt pronks Olümpia pluss ja miinus: uued kroonitud pead ja matusebüroo hokihallis Ott Järvela: taliolümpia – täpselt paras Saksamaa uskumatu võit, Rootsi erakordne fiasko Kontaveit komistab või kukub? Kahe lapstähe võrratu duell. Või pigem sõda jääl Viikingite medalipidu Norra superhotelli külje all Reis Loomad pardal: millisel juhul lubatakse koer lennukisse lisatasuta? Tartu Sada aastat tagasi nägi Tartu kohati põnevam välja kui nüüd Ülikooli raamatukogu avab aprillis uksed, remont jätkub Kümme võimalust tähistada vabariigi 100. aastapäeva Tudengite kingituse riigile saab avada sajandi pärast Ilmavalgust nägi tartulik semiootikaõpik 1918 ja 2018: mitu äri ning lõbusat naist tegutses Tartus saja aasta eest Savka külas peatus väga haruldane külaline Tartu linna lennukiangaarid ootavad suurt rahalaeva Toomas Lunge: me peaks maailma kerge muigega võtma Kunstiprogramm «Lätted» algab Peeter Alliku isatalus Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidest Eesti Vabariigi riigilipuks (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul

3 min lugemist
Eesti lipp. FOTO: Rein Säinas/Valgamaalane

Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval ei tohi unustada meie kristlikku pärandit, kirjutatakse Eesti Kirikute Nõukogu läkituses.

Armas Eestimaa rahvas!

On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele» Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas.

Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud inimesi, sündmusi ja olukordi, sest minevikku teadmata on tume ka tulevik. Seejuures ei tohi me unustada oma rahva kristlikke juuri, mis ühendavad Eestit kogu Euroopa kultuuriga. «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust,» on tõdenud Hando Runnel. Sellesse pärandisse kuuluvad eestikeelne Piibel ja lauluraamat, rahvakool ja vaimulik ärkamine teerajajana rahvuslikule ärkamisele, rahva teenimisele pühendunud vaimulikud juhid, nagu Eisen, Jannsen, Hurt, Reiman, Kõpp, piiskop Platon ja teised eri uskkondade hingekarjased. Evangeelium andis julguse ja teadmise, et me ei ole «enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed» (Ef 2:19). Meist oli saanud riigirahvas veel enne omariiklust. President Lennart Meri sõnadega: «Meie kirik juhtis meid meie hingelisele ja vaimsele iseseisvusele. Ilma kirikuta poleks olnud Eesti Vabariiki, ilma Eesti Vabariigita ei oleks täna olnud Eesti rahvast.»

Kutsume üles kasutama seda vaimulikku pärandit, et lahendada targalt ja vastutustundega tänapäeva Eesti probleeme. Peame suutma eristada asju, mis on meid kandnud senini ja viivad ka edasi ning mida apostel Paulus võtab kokku sõnadega «usk, lootus ja armastus», asjadest, mis edasi ei vii, mille puhul tuleb alustada otsekui nullist, seades silme ette kõrged aated ja ideaalid. Pole paremat tagatist riigi ja rahva püsimiseks kui kõlblus – suutlikkus üksteist armastada ja austada, jääda ausaks ja ustavaks tõele, säilitada sirgeselgsus ja identiteet, lasta alusväärtused, nagu Jumal, perekond ja isamaa saada südametunnistuse kompassiks.

Kas ei vaja me just sellist vaimulikku uuenemist, inimese vertikaalset mõõdet? Seades ajatute ideaalide ja igavese õndsuse asemel sihiks üksnes maise õnne ja materiaalsed hüved, on raske ühiskonna probleeme objektiivselt hinnata ja nendega toime tulla. Tähistades oma riigi suurjuubelit paastu ajal, on kohane meenutada, et kõige suuremaks inimõiguseks on meeleparandus. Vaimselt terve ühiskond on see, kus suudetakse oma vigu tunnistada, kahetseda, andeks paluda ja andestada. Ehk peaksime pidupäevade kõrval kehtestama ka ühe üldrahvaliku meeleparanduspäeva – kasvõi tuhkapäeva näol?

Kutsume üles palvetama Eestimaa ja eesti rahva eest. Palve on aken tulevikku. Selle valguses näeme selgemini oma sihte ja ülesandeid. Palvega on pühitsetud meie rahvuslipp. Palvega on pühitsetud Vabadussõja mälestusmärgid. Palvega on pühitsetud meie iseseisvuse taastamine. Palvega on pühitsetud meie rahvuslikke tähtpäevi. Palvega alustame Eesti Vabariigi uut aastasada.

Armsad rahvuskaaslased ja kaasmaalased! Küsides, mis on Euroopa või Eesti hingeks, võime ehk vastata, et selleks on salaside inimeste ja Jumala vahel – palvesild, mis meid ühendab. «Meie Isa, kes sa oled taevas …» – need sõnad on kõlanud põlvest põlve meie eelkäijate suus ja jäävad kõlama tulevikus. Palve juhatab aga Jumala sõna juurde – sealt leiame vastuseid, seal jätkub hingetoitu. Seepärast on tulevikuülesanne jagada seda ka lastele ja lastelastele. See on ühiskeel, mis loob vaimse kogukonna, koguduse ja kiriku – iseseisvuse olulise tugisamba. Meie esivanemate pärand ja tulevased põlved kohustavad meid selleks. Õnnistagu meid selles Jumal! Õnnistagu ta meie rahvast ja riiki!

 

«Su üle Jumal valvaku

Ja võtku rohkest õnnista

Mis iial ette võtad sa,

Mu kallis isamaa!»

(Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele)

Eesti Kirikute Nõukogu

Seotud lood
21.02.2018 23.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto