Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2018
Eesti Pisut vanemad kui vabariik Koprapere kinkis Eestile saja meetri pikkuse tammi (5) Majandus Eakaid ootab 10 aasta suurim pensionitõus (23) Välismaa KOHALIK VAADE. El Salvadori tänavatel käib sõda Uganda politsei: Soome relvaärimehe surnukehalt leiti kokaiini ja mürgi jälgi Arvamus Lugeja filmist «Rodeo»: müts maha Mart Laari ees! (2) Lugeja kirjutab: minu tervituskõne isamaale (1) Mart Raudsaar: vapilooma saatus (1) Juhtkiri: Narvaga, südamest südamesse (2) Eesti Kirikute Nõukogu läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul Rootsi peaminister ja välisminister Eesti rahvale: homsete väljakutsete ees seisame kõrvuti Postimees 1938. aastal: saated, aktused, vastuvõtud - Soome tähistab Eesti 20. sünnipäeva Tõnu Tender: millist eesti keele arengukava me soovime? Kultuur Tõnu Kaljuste esimese stipendiumi sai helilooja Pärt Uusberg Lavastus «Workshop» annab tiivad vaid siis, kui kriitiliselt asjasse suhtuda Sport Seitse sentimeetrit jäi puudu Samurai Goggiale teenitud kuld, Vonnile kuldaväärt pronks Olümpia pluss ja miinus: uued kroonitud pead ja matusebüroo hokihallis Ott Järvela: taliolümpia – täpselt paras Saksamaa uskumatu võit, Rootsi erakordne fiasko Kontaveit komistab või kukub? Kahe lapstähe võrratu duell. Või pigem sõda jääl Viikingite medalipidu Norra superhotelli külje all Reis Loomad pardal: millisel juhul lubatakse koer lennukisse lisatasuta? Tartu Sada aastat tagasi nägi Tartu kohati põnevam välja kui nüüd Ülikooli raamatukogu avab aprillis uksed, remont jätkub Kümme võimalust tähistada vabariigi 100. aastapäeva Tudengite kingituse riigile saab avada sajandi pärast Ilmavalgust nägi tartulik semiootikaõpik 1918 ja 2018: mitu äri ning lõbusat naist tegutses Tartus saja aasta eest Savka külas peatus väga haruldane külaline Tartu linna lennukiangaarid ootavad suurt rahalaeva Toomas Lunge: me peaks maailma kerge muigega võtma Kunstiprogramm «Lätted» algab Peeter Alliku isatalus Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidest Eesti Vabariigi riigilipuks (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Narvaga, südamest südamesse

2 min lugemist
Vabaõhuaktus Narva raekoja platsil ja noortekontsert Astri keskuses FOTO: Eero Vabamägi

«Panin paberid kõrvale ja räägime südamest südamesse,» ütles president Kersti Kaljulaid Narvas raekoja trepil seistes teda kuulama tulnud narvakatele, kelle hulgas oli palju noori – lasteaialapsi ja õpilasi –, Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva künnisel. See vahetu, siiras ja soe toon iseloomustas riigipea kogu pöördumist.

Just sellist positiivset ühtekuuluvustunde silda, südamest südamesse rääkimist ongi vaja, et valdavalt venekeelne piirilinn oleks ka järjest enam tajutavalt eestimeelne. Et Narva tunneks end osana Eestist ja Eesti mõistaks Narvat. President Kaljulaid on öelnud, et Narva kuvand tuleb postiivseks pöörata. Et linnale osaks saav avalik tähelepanu poleks seotud Venemaaga, vaid ikkagi Eestiga. Narvast võiks, presidendi sõnutsi, saada Eesti järgmine edulugu.

Riigipea on ise aktiivselt algust teinud ja asunud linna eestkõnelejaks. Meenutagem hiljutist rongireisi, kui ta osales Narva 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise üritusel. «Narva on vahva linn. Narva on tõeliselt tore koht. Narva on asukohaga, mis tundub väga põnev paljudele meie rahvusvahelistele koostööpartneritele, ajakirjanikele, ja Narval on suur potentsiaal,» ütles Kaljulaid.

Nüüd, vabariigi aastapäeva eel, andis ta nimelt Narvas üle riigi teenetemärgid ning rõõmustas, et Narva sõitmine annab võimaluse kogu Eesti ilu imetleda.

Kaljulaid tunneb Narvaga isiklikku sidet. Tal on sealt pärit sugulasi, Eesti Energias töötades viibis ta sageli Narvas. Kaljulaid kavatseb tänavu mõnda aega ka oma riigipea ametit Narvast pidada. Potentsiaali linnal kindlasti on: muuseum, linnus ja bastionid, jõekallas, üks Eesti tähelepanuväärsemaid uusehitisi, Tartu Ülikooli Narva kolledž, tööstuslik minevik, linna külje all asub Eesti kaunemaid liivarandu ning lõpuks teatav aura, mis iseloomulik kõigile maailma piirilinnadele.

Hoiakuid, mida ajaloo keerdkäigud on inimestesse surunud, saab muuta – kuigi see nõuab aega. Mõnel juhul päris palju aega. «Narva tegelikult alles õpib oma kodumaa sünnipäeva tähistama, mitte kitsa ringi väljavalitute, vaid üldrahvaliku pidupäevana,» tõdes Vikerraadio rahvusringhäälingu Narva korrespondent Jüri Nikolajev. Tema sõnul on viimased aastad, kui Narva on saanud varasemast rohkem tähelepanu, toonud kaasa mingi muutuse narvakates. See on märgiline, isegi kui see on esialgu kõigest uudishimu.

Narva on eriline linn, asudes mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu piiril. Narva suunal tekkinud initsiatiivi tuleb igati tervitada ja sellele kaasa aidata. Sel on ühtaegu nii majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, regionaalne kui ka julgeolekuline mõõde.

Seotud lood
21.02.2018 23.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto