Sisukord
Päevakomm
Postimees
27.02.2018
Eesti Kohus tagastas Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti prokuratuurile (10) Minister: sotsiaalsüsteem lubas aastaid raha valesti kasutada (8) Peterburi jääkamaka ohver Milana – kaheksa aastat kannatusi ja väikseid võite (4) Elupäästja medaliga autasustatud mees hakkas sarisüütajaks (6) Majandus FOTOD JA VIDEO: Narva-Jõesuu sanatoorium vaatab uhkusega tagasi Putini uue ametiaja taga paistab 2024. aasta vari (4) Läti hädas välishoiustega Välismaa KOHALIK VAADE. Mehhiko kolme kummituse vahel Putini uue ametiaja taga paistab 2024. aasta vari (4) Itaalia abivajajad pöörduvad paremäärmuslaste poole (1) Arvamus Juhtkiri: Pyeongchangi optimismi sisendav sooritus Taavi Minnik: aga juhivad meid eksimatud (11) Olev Remsu: meie riik, meie president (5) Tarmo Pikner: innovatsioon tuleb Kellylt ja Henrylt, mitte valuutavahetajatelt Vastukajasid vabariigi aastapäeva kontserdile (1) Postimees 1925. aastal: Eesti saavutused on meie endi käes (1) Kultuur Eesti pidu pani Berliini vaikse saatkondade kvartali kajama Berliini filmifestival tegi kummarduse naisloojatele (1) Berliin tänas Neeme Järvit püsti seistes Sport Alonso alustas F1-teste õnnetusega Viimane statistikapomm Pyeongchangi olümpiast ehk hulganisti põnevaid fakte (1) Maailmameistrite vormija lahkus ametist. Mis saab edasi? Andres Vaheri viis olümpiahetke: siirus liigutas (1) Tairo Lutteri viis olümpiahetke: spordi ja looduse vaatemäng (1) Ott Järvela viis olümpiahetke: hea nali töötab alati Siim Kaasiku viis olümpiahetke: mõtted Eesti medalist Tervis Kui vanad harjumused ei kao: kehva toitumisega maovähendajaid ohustab toitainepuudus Tartu Kaspar Kokk: Tartu ei ole tööstuslinn President premeeris usinamaid rahvaluule kogujaid Signe Kivi: hakid ja Faust. Sinine ja valge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: aga juhivad meid eksimatud

2 min lugemist
1980ndate parteifoorum FOTO: Internet

Näide 1: «Irooniliselt võiks öelda, et meie toetuse vähenemine on tunnustuseks alkoholitootjate PR-masinatele ja nad on Eesti sünnipäeva eel kahtlemata välja teeninud kopsaka preemia.» (Jevgeni Ossinovski kommentaar, postimees.ee, 23.02)

Näide 2: «Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas pärast umbusaldushääletuse läbikukkumist riigikogus, et umbusaldus, mis tugineb juba varasemalt ümber lükatud valeväidetele, ei saanudki toetust leida.» («Kadri Simsoni umbusaldamine kukkus riigikogus läbi», postimees.ee, 10.01.)

Näide 3: «Läbisegi faktiliselt ümber lükatud lausvaledega avaldatakse järjepidevalt süüdistusi ning hinnanguid, mida ei ole isegi püütud argumentidega katta.» (Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik, postimees.ee, 15.12.2017.)

Näiteid võib tuua veel kuni lõpmatuseni (PBK-lt ostetud ja linnaeelarvest rahastatud valimisreklaami kohta räägitu-kirjutatuni me näiteks ei jõudnudki), kuid mõte on neil üks: kõiges on süüdi vaenlaste alatus ja salakavalus ning kusagil eksisteerib väline vandenõu. Tüpoloogiliselt pole selles idees mitte midagi uut, isegi mitte midagi originaalset. Traditsiooniliselt on toodud halbadele sotsiaalsetele ja poliitilistele tendentsidele, omaenda möödalaskmistele ning eksimustele, aga ka ühiskondlikule rahulolematusele (kellele näiteks meeldiks rahanduslik surve, mida oleme viimastel kuudel ilmselt kõik juba tajunud) konspiroloogilisi seletusi. Selline käitumine on mugav ükskõik millisele võimule, ükskõik millisel ajalooperioodil. Sellisel juhul pole ju mitte vähimatki tarvidust analüüsida iseenda tegevust, sest kõik on selge: süüdi ei ole võim, vaid salakavalad vandenõulased ning müüdavad kirjamehed.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist on meil ühe partei asemel terve hulk parteisid. Kuid iga valitsev eliit ja iga opositsioon meenutab meil endiselt orwellilikku parteid. Kõik nad on ilmeksimatud ja surematud (ja mitte ainult meil, vaid ka meie saatusekaaslastel teistes Ida-ja Kesk-Euroopa maades). Muidugi seni, kuni neid ei asenda teised samasugused, kes samuti mitte kunagi ei eksi ja mitte kunagi ei sure.

Istuvad praegu ju opositsioonis Kallas-Rõivas-Pevkur ja ootavad läbematult päeva, mil Ratas-Simson-Ossinovski (neid professionaalseid patrioote ning nende nägusid-nimesid, kes kohaliku Ühtse Venemaa partneri kaassõitjad on, hästi enam ei mäletagi) nagu küpsed pirnid ladvast alla potsatavad. Ja võib-olla jäävad veel aastateks ootama. See on Eesti tänapäeva nn broilerite põlvkonna poliitikute läbiv häda: nad ei mõista poliitikat võitlusena võimu eest ning vastava riskina, vaid on harjunud mugavalt kulgema kogu oma karjääri vältel poliitiliste drednootide kiiluvees.

Seotud lood
26.02.2018 28.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto