Sisukord
Olümpia
Tänane leht
27.02.2018
Eesti Kohus tagastas Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti prokuratuurile (10) Minister: sotsiaalsüsteem lubas aastaid raha valesti kasutada (8) Peterburi jääkamaka ohver Milana – kaheksa aastat kannatusi ja väikseid võite (4) Elupäästja medaliga autasustatud mees hakkas sarisüütajaks (6) Majandus FOTOD JA VIDEO: Narva-Jõesuu sanatoorium vaatab uhkusega tagasi Putini uue ametiaja taga paistab 2024. aasta vari (4) Läti hädas välishoiustega Välismaa KOHALIK VAADE. Mehhiko kolme kummituse vahel Putini uue ametiaja taga paistab 2024. aasta vari (4) Itaalia abivajajad pöörduvad paremäärmuslaste poole (1) Arvamus Juhtkiri: Pyeongchangi optimismi sisendav sooritus Taavi Minnik: aga juhivad meid eksimatud (11) Olev Remsu: meie riik, meie president (5) Tarmo Pikner: innovatsioon tuleb Kellylt ja Henrylt, mitte valuutavahetajatelt Vastukajasid vabariigi aastapäeva kontserdile (1) Postimees 1925. aastal: Eesti saavutused on meie endi käes (1) Kultuur Eesti pidu pani Berliini vaikse saatkondade kvartali kajama Berliini filmifestival tegi kummarduse naisloojatele (1) Berliin tänas Neeme Järvit püsti seistes Sport Alonso alustas F1-teste õnnetusega Viimane statistikapomm Pyeongchangi olümpiast ehk hulganisti põnevaid fakte (1) Maailmameistrite vormija lahkus ametist. Mis saab edasi? Andres Vaheri viis olümpiahetke: siirus liigutas (1) Tairo Lutteri viis olümpiahetke: spordi ja looduse vaatemäng (1) Ott Järvela viis olümpiahetke: hea nali töötab alati Siim Kaasiku viis olümpiahetke: mõtted Eesti medalist Tervis Kui vanad harjumused ei kao: kehva toitumisega maovähendajaid ohustab toitainepuudus Tartu Kaspar Kokk: Tartu ei ole tööstuslinn President premeeris usinamaid rahvaluule kogujaid Signe Kivi: hakid ja Faust. Sinine ja valge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Viimane statistikapomm Pyeongchangi olümpiast ehk hulganisti põnevaid fakte

2 min lugemist
Ester Ledecka. FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA

3 sportlast on ühel olümpial triumfeerinud kahel eri spordialal. Ester Ledecka võidutses mäesuusatamise ülisuurslaalomis ja lumelaua paralleelsõidus. Kui mäesuusakuld oli heas mõttes üllatus, siis lumelauasõidus oli tšehhitar suursoosik.

Varem on samasuguse tembuga hakkama saanud norralane Thorleif Haug, kes tegi kuldse duubli 1924. aasta Chamonix’i mängudel, ning neli aastat hiljem St. Moritzis tema kaasmaalane Johan Grøttumsbråten. Norra sportlased võitsid kullad murdmaasuusatamises ja kahevõistluses.

2 alal võitis medali ka Jorien ter Mors. Hollandlanna triumfeeris traditsioonilises kiiruisutamises 1000 meetri distantsil ning kuulus seejärel lühiraja 3000 m teatevõistluses kolmanda koha saanud Hollandi teatenaiskonda. Ter Mors ja Ledecka on ühtlasi ainsad naissportlased, kes ühel olümpial saavutanud kahel spordialal medali.

8. korda osales olümpiamängudel Jaapani suusahüppaja Noriaki Kasai. Normaalmäel sai 45-aastane jaapanlane 21. koha. Suure mäe võistluse lõpetas legend 33. positsioonil.

1. kulla said taliolümpialt ungarlased. See juhtus lühiraja kiiruisutamise teatesõidus. Varem olid Ungari sportlased saanud kaks hõbedat ja neli pronksi – kõik iluuisutamises.

22 riiki (sealhulgas olümpiasportlased Venemaalt) võitsid vähemalt ühe kulla ning sellega löödi nelja aasta taguse Sotši mängude rekord (21).

14 kulda võitsid Norra ja Saksamaa. Taliolümpialt on nõnda kõrge kullaproov ette näidata vaid Kanadal – 2010. aastal kodustel Vancouveri mängudel.

11 spordialal võitsid kulla USA sportlased. Ükski teine riik pole sellise saavutusega varem hakkama saanud. Ühtlasi ületas USA teise riigina 100 talikulla piiri – neid on neil nüüd koos 105. Ameeriklased on ka jätkuvalt ainus riik, kes on võitnud kuldmedali kõigil olümpiamängudel, kus on osaletud.

132 kuldmedalit on nüüd taliolümpiate peale kokku võitnud Norra sportlased. Pyeongchangi mängud olid juba kaheksas kord Norrale medalitabeli tipus troonida ning koos Austriaga ollakse ainsad kaks riiki, kes on võitnud talimängudelt rohkem medaleid kui suveolümpiatelt.

15 medalit (8 kulda, 4 hõbedat, 3 pronksi) on olümpialt võitnud Norra murdmaasuusataja Marit Bjørgen. Pyeongchangis sai ta kaks kulda, ühe hõbeda ja kaks pronksi. Ühtlasi sai 37-aastasest norralannast edukaim talisportlane. Kaheksa kulda on saanud ka tema kaasmaalased Ole Einar Bjørndalen ja Bjørn Dæhlie, kuid neil on medaleid vähem.

Bjørgenit ootab ajaloo tegemise eest ka omapärane autasu: kodulinnas, Kesk-Gauldalis austatakse teda omanimelise tänavaga. Veel pole paigas, milline tänav norralanna nime kandma hakkab, kuid linnapea Sivert Moen kinnitas, et Björgenil on otsuse tegemisel sõnaõigus: «Ta on siin alati legend. Ta on inimene, keda tuleb meeles pidada. Paljud inimesed tahavad teda sel viisil tänada.»

15 aasta ja 270 päeva vanuselt võitis olümpiamedali iluuisutaja Alina Zagitova, kui ta saavutas võistkonnavõistluses hõbeda. Poolteist nädalat hiljem triumfeeris venelanna üksiksõidus ning võttis enda nimele ka lõppenud mängude noorima olümpiavõitja tiitli.

44 aasta ja 255 päeva vanune oli vanim olümpiamedali võitja. Soome naiste jäähokikoondisega teenis pronksi Riika Valila.

17 medalit võitis võõrustajariik Lõuna-Korea, mis on nende spordiajaloo parim saak. Varasem rekord pärines kaheksa aasta tagustelt Vancouveri mängudelt, kus lõunakorealased võitsid 14 medalit.

Seotud lood
26.02.2018 28.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto