Sisukord
Arvamus
Postimees
28.02.2018
Eesti Niguliste kirik võeti koguduselt jõu ja kavalusega (7) Arstitõend päästis Peipsi kalakuninga kohtu alt (8) Rahapesuskandaal jõudis kardetud meheni (8) Haagissuvilaga talvepakase ajal metsas Sotsid lasevad auru välja, ent jätkavad Ossinovskiga (10) Majandus Katlamajad ei tööta veel täisvõimsusel Euroopa naerualune – Berliini uus lennujaam Välismaa KOHALIK VAADE. Slovakkia ajakirjaniku tapmises kahtlustatakse maffiat Küpros pani ajakirjanikele päitsed pähe Salapärasel Wagneri grupil võis olla lepinguline kohustus ameeriklasi rünnata (23) Venemaa ja Süüria lubatud humanitaarpaus Ida-Ghoutas osutus pettuseks (2) RAND: Vene rünnaku esimestel nädalatel oleks NATO tõsiselt hädas (60) Arvamus Mihkel Mutt: «Kuradile käigu jagatud kuulsus!» (2) Erkki Bahovski: Soome murtud sild. Miks me küll nii teeme? (12) Juhtkiri: põhiseadusvastane sehvt (6) Tõnis Oja: Läti õppetund Andrei Kuzitškin Eesti juubelipeost: kord saja aasta jooksul võiks siiski pidutseda nii kuis saab (8) Edasi 1990. aastal: küsimusi saadikukandidaadile Lugejate kirjad: Konstantiin, vaktsiin ja aestid Kultuur Nullindate comeback (1) Kõik teed viivad inimesest välja Faust, moodne inimene Sport Barcelona vutitäht teeb tenniseajalugu Kelly Sildaru vaevad läbi: «Olen seda hetke nii kaua oodanud!» (1) Ilmataat jättis jalgpallurid suluseisu (1) Tallinn Haagissuvilaga talvepakase ajal metsas Tartu Jääaja keskuses möllavad Kalevipojad Elva vald kehtestas oma abivajajatele hinnakirja Lauri Leas: kas parem on olla õnnetu progeja või õnnelik filosoof? Salasuitsud liiguvad üle piiri nii muulade kui droonidega (1) Põltsamaa abivallavanem alustab tööd 1. aprillil (1) Coop Panga juht: brändilojaalsus on panganduses kaduv nähtus Uues noortekeskuses lõbustab lapsi ämblik Miku Mudilased teavad, et emakeelt räägib laps oma emaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrei Kuzitškin Eesti juubelipeost: kord saja aasta jooksul võiks siiski pidutseda nii kuis saab

4 min lugemist
Presidendi vabariigi aastapäeva kõne ja kontsert Eesti Rahva Muuseumis. FOTO: Margus Ansu

Vabariigi sajanda aastapäeva pidustuste tagasihoidlikkus jätab mulje, et Eestis ei suudetud korraldada tõelist pidupäeva. Või ei tahetud, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Venemaa ajakirjandus solvub väga sageli, kui Euroopa poliitikud ja eksperdid süüdistavad sealseid kajastusi maailma sündmuste valgustamisel eelarvamustes.

Eestis leidub samuti Venemaa meedia apologeete, kes eitavad isegi seda, et Venemaal üldse propagandat tehakse.

Sealjuures ei ole propaganda kõigest teadlik faktide moonutamine ja otsene vale, vaid ka teadlik vaikimine sündmustest, mis võiksid jätta vastasest positiivse mulje.

Just nii lihtlabaselt tegutsebki Kremli huve teeniv Venemaa propagandasüsteem, kui vaikib maha Eesti iseseisvuse sajanda aastapäeva tähistamise.

Selge see, et Eesti Vabariigi juubeli ettevalmistamine ja läbiviimine tähendab ühtlasi võimsat patriotismitunde tõusu, ajaloolise mälu kinnistumist, võimalust rahvast ühte liita, demonstreerida riigi iseseisvusaastatel saavutatud tulemusi.

Kõik see on aga otseses vastuolus Kremli ideoloogilise seisukohaga, mille järgi Nõukogude Liidu ja kommunistliku partei raudsest haardest välja murdnud Balti riikides valitseb vaimne kriis ja majandusprobleemid, levib ühiskonda lõhestav russofoobia ja lokkab fašism.

Seepärast pole imestada, et muidu nii jutukas ja sõnaohter Venemaa meedia, kus pajatatakse tundide kaupa venelaste ahistamisest Balti riikides ja traumadest, mida NATO sõdurid siinsetel õppustel saavad, võttis Eesti juubeli puhul lihtsalt suu vett täis.

Näiteks infoagentuur Regnum, mis on spetsialiseerunud endiste liiduvabariikide sündmuste kajastamisele ja paneb oma portaali iga päev (!) üles kolm-neli reportaaži Leedust, Lätist ja Eestist, ei maininud ühegi sõnaga Eesti ega Leedu sajandat sünnipäeva.

Nii ilmus 24. veebruaril portaalis lugu pealkirjaga «Sadamad: kuni Baltikum tülitseb, sillutab Venemaa teed ELi». Juba pealkirjast üksi on selge, et juttu tuleb järjekordsetest transpordivastuoludest Balti riikide vahel, millele vastandub Venemaa kõikevõitev transpordistrateegia.

Õnnitlus läbi hammaste

Mõistagi õnnitlevad riigipead ja valitsusjuhid, nagu rahvusvaheline protokoll ette näeb, üksteist riigile oluliste sündmuste puhul.

Nii saatis ka Venemaa president Vladimir Putin Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile õnnitlustelegrammi. Sellest teatas aga Venemaa saatkond Eestis oma Facebooki leheküljel. Vene presidendi veebilehelt telegrammi teksti leida ei õnnestunud. See-eest on seal ohtralt õnnitlusi olümpiakoondislastele, Venemaa budistidele ja nii edasi. Eestit ei mainita kuskil.

Seepärast teatas ka Venemaa presidendi õnnitlusest Eesti juubeli puhul ainult mõni üksik teisejärguline Venemaa infoportaal, toetudes just Facebookist hangitud teabele. Eestis aga kujunes sellest tõeline suursündmus: vaat, see juba on midagi, Putin ise õnnitleb!

Mõnel juhul aga vulksatas midagi välja isegi suu vett täis võtnud Venemaa meedias. Nii andsid Venemaa juhtivad infoagentuurid – telekanal Rossija24, Interfax, Lenta ja teised – suure rahuloluga teada: «24. veebruaril sõitsid sajad Eesti elanikud protestiks riigi maksupoliitika vastu autoga Lätti kütuse ja alkoholi järele. Facebooki vahendusel korraldatud üritusest «24.02. kõik koos Lätti» võtsid osa rahulolematud inimesed kümnetest Eesti linnadest ja saartelt. Organiseerija Taavi Lepik sõnas, et protestijad ei ole rahul Eesti valitsuse aktsiisipoliitikaga, mille tõttu riik ja kõik elanikud kaotavad suure summa raha. Alkoholi- ja kütuseaktsiis kasvas Eestis järsult 2017. aasta teisel poolel ja nüüd uuesti 2018. aasta 1. jaanuarist.»

Tekst jätkub: «Seetõttu hakkasid paljud Eesti ja naabermaa Soome elanikud joogi ja kütuse järele sõitma Lätti, kus hinnad on tunduvalt madalamad. Alkoholi ostetakse suures koguses. Eesti valitsus kutsus selle peale inimesi ilmutama patriotismi ja tugevdas alkoholipatrulle. Eesti maksu- ja tolliameti andmetel on aktsiisi alalaekumine läinud riigile juba maksma ligemale 30 miljonit eurot. 2017. aasta lõpul selgus Eurostati andmetest, et Euroopa Liidus tarbitakse kõige enam alkoholi Balti riikides. Eesti inimeste majapidamise kogukulust langes alkoholi arvele lausa 5,6 protsenti. Järgnesid Läti ja Leedu vastavalt 4,8 ja 4,2 protsendiga.»

Ning lõpeb see «pidupäevareportaaž» reipa teadaandega: «Laupäeval, 24. veebruaril tähistab Eesti riigipüha – 100 aasta möödumist vabariigi iseseisvuse väljakuulutamisest.»

Loomulikult ei jätnud Venemaa ajakirjandus tähelepanuta Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kõnet, tuues sellest siiski välja ainult Venemaa kohta käiva katke, milles riiki nimetatakse «keeruliseks naabriks».

Meeldiv erand kogu selles «vaikimise vandenõus» oli lugu Peterburi lehe Fontanka.ru portaalis, mille «Soome leheküljel» avaldatakse uudiseid Eesti sündmustest. Otse juubeli eel teatati portaalis: «Maa, mis on kinkinud maailmale Skype’i ja kuulsad Tallinna kilud, tähistab 24. veebruaril iseseisvuse sajandat aastapäeva. Nii uhke tähtpäeva puhul koostas Fontanka.fi testi, mis selgitab, kui keeruline ja raske või siis hoopis kerge ja meeldiv oleks teil elada Eestis.» (Muide, tegin testi läbi ja sain teada, et olen hinges eestlane.)

Agentuur Russia Today teatas (viitega Postimehele), et «Tallinnas toimus sõjaväeparaad Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva auks. Sellest võtsid samuti osa Eestis paikneva NATO lahingugrupi sõjaväelased. Paraadi võttis vastu Eesti president Kersti Kaljulaid, juhatas Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.»

Selle järel lisas agentuur, et «Eestis lõppes hiljaaegu õppus «Talvelaager 2018»». Mis seos on sellel juubeliga, jäi selgitamata.

Peotujutu lõpetus

Saan muidugi aru, et «kõiges on süüdi Putin». Kurb küll, aga mulle paraku tundub, et mõnikord lasub süü ebaõnnestunud mainekorralduses ka Eesti poolel.

Mulle tundub, et presidendikantselei, valitsus ja eriti kultuuriministeerium ei suutnud kinkida Eestile tõelist pidupäeva. Just seepärast sai Venemaa meedias Eesti sajanda sünnipäeva põhisündmuseks «alkoholimarss».

Saan aru, et eestlase mentaliteeti iseloomustab tagasihoidlikkus, kokkuhoid ja tööarmastus. Aga kord saja aasta jooksul võiks siiski pidutseda nii kuis saab. Seda aga ei juhtunud. Laulupidu on ikkagi palju mastaapsem ja huvipakkuvam. Korraldasin Tomski oblasti kultuuriministrina kümneid üritusi ja tean, kuidas neid saab ja tuleb korraldada. Ent Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva pidustuste korraldamine oli selles mõttes üsna nurjunud: kuhu jäid kostümeeritud rongkäigud, massipidustused, laadad, Eesti rahvaste ja Eesti köögi presenteerimine? Tundub, et Eestis ei suudetud korraldada tõelist pidupäeva. Või ei tahetud. Paljud minu eestlastest tuttavadki ütlevad nüüd: «Keegi tahtis ikka Eesti juubeli ära rikkuda. Ja see õnnestus.» Kahju ja kurb. Nii ma arvan ja teisiti ma ei saa.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.

 

Seotud lood
27.02.2018 01.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto