Sisukord
Arvamus
Postimees
03.03.2018
Eesti «Positiivseid kirju ei saa ajakirjanikud tihti» Nüüd on tiigrite kord Vene valede masin töötleb ka omasid (10) Vene rahvas pandaks toetama ka sissetungi Baltimaadesse (81) Ühe pere tragöödia: naine kaotas oma laste isa, kasvatab üksi erivajadustega tütart ja kuulmishäirega poega (8) Välismaa Putini sõjaline ärplemine pahandas USAd (2) Jaanus Piirsalu kommentaar: Insener Putini hüperboloid Liis Elmiku kommentaar: Kas Itaaliast saab järgmine Kreeka? Arvamus Peksa oleks ikka saanud (8) Juhtkiri: Putini Wunderwaffe (8) Uue aja sportlane (2) Rahvatervise ohver (2) Rahapatakaga pressivihkaja EKI keelekool: ümber-sõnu Rannar Raba: üle laiba (5) Postimees 1998. aastal: Alex Lepajõe neli aastat võltspassiga illegaalselt Eestis Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Kultuur EKI keelekool: ümber-sõnu Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Sport Trooninõudleja viimane võimalus Tarbija Tarbijakaitseamet hoiatab kahe veebikaupleja eest Lugeja küsib: miks ei ole rongides turvavöösid? Märtsikuu ostukorv: hinnad on kuu ajaga langenud AK 12 veidrat Eestit ehk tundub, et olevikul pole häda midagi AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja vasakpoolne soorollidest, bitcoinist ja kosmosest (1) Enn Tarvel: «Täiskasvanud rahvas peab suutma elada tõega» (12) Saja aasta sada lugu Thomas Pynchoni võimatu mõõtmatus Naistenalja, kaneelilõhnalist Viled sinised karedas peos. Kaebekõne Olev Remsu asjus Peeter Langovits: Piirivalve esimene oma lennuk teeb esimese lennu Hukkunud raudteelaste mälestusplaat taasavati 84 aastat hiljem Kalle Voolaid: Pyeongchangi olümpia õppetunnid ehk Pierre de Coubertin võib rõõmustada Arter Arteri suur intervjuu: Mihkel Mattisen: üldiselt meeldib inimestele see, mis tuleb südamest Filmiarvustus: «Nähtamatu niit». Meisterlikult kütkestav painaja Iseõppiv tark mees taskus: mida teeb tehisintellektiga nutitelefon? Rahvuslike riiete võidukäik presidendi vastuvõtul Suur finaal tulekul! «Eesti laulu» viis favoriiti Tallinlannast olümpiahõbe Postimehele: armastan Eestit, aga olen meeletult õnnelik, et esindan Venemaad (19) VIDEO: Munadega spordiala Oscarid tulevad seekord nägeluste saatel Paast ja ramm ühel taldrikul: proovi hapukapsa-avokaadokreemi Fotod: Vaata, kuidas sünnib uus automark - sportlik Cupra Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: ümber-sõnu

2 min lugemist
Eesti Keele Instituut on oma väljaannetega hoolitsenud selle eest, et kõigil, kes soovivad rääkida kaunist emakeelt, oleks selleks tugi olemas. FOTO: Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix

«Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja,» ütlevad ühed. «Kes vana asja meelde tuletab, sellel hoitakse silm peal,» väidavad teised. Tänane jutt tuleb hoolimata nendest mõtetest kahest üsna vanast õigekeelemurest, täpsemini kahest ümber-tegusõnast.

Verb ümber vaatama tähendab ÕSi järgi ’endast tahapoole vaatama’, kuid sagedamini kuuleb ja näeb seda tänapäeval hoopis teistes tähendustes, mille eest ÕS hoiatab: ’muutma, ümber tegema, revideerima’. Kui on näiteks tarvis õigusaktide üle uuesti aru pidada või neid läbi vaadata, räägivad poliitikud ja ka paljud teised, kes poliitikute tegemisi kajastama peavad, kahetsusväärselt tihti, et nüüd tuleb see või teine seadus või otsus ümber vaadata. Võõrad tähendused on sellele sõnale külge kleepunud vene keele mõjul (peresmotret). Aga kas on tarvis kasutada üht uduse sisuga keelendit, kui on olemas terve hulk täpsemaid? Uno Liivaku on 2001. a «Väikeses soovitussõnastikus» esitanud koguni kaksteist viisi, kuidas tegusõna ümber vaatama asemel teisiti sõnu seada: uuesti läbi vaatama, taas läbi vaatama, revideerima, muutma, uuesti vaagima, uuesti kaaluma, taas vaagima, taas kaaluma, uuesti kaalutlema, taas kaalutlema, uuesti läbi mõtlema, taas läbi mõtlema. Need asendusvõimalused on aktuaalsed praegugi. Miks mitte neid tarvitada!

Kui tekste lugeda, torkab silma teinegi ümber-tegusõna, mille ebaõigsust meelde tuletada: ümber töötlema. Sõna töötlema ise tuleb esimest korda ette 1937. aasta ÕSis: «Suure õigekeelsuse-sõnaraamatu» III köitest leiame verbi tööt[e]lema, millele on lisatud saksa bearbeiten. Liitega -le- tuletatud verb tähendab sama mis ühend ümber töötama, seega pole töötlema ette tarvis ümber-sõna panna: töötlema = ümber töötama. Liiglihaga on ka ümbertöötlemine ja ümbertöötlus, õiged on töötlemine ja ümbertöötamine, töötlus ja ümbertöötus (kahtlejaile: l-i siia ei tule, sest tööta- + -us = töötus). Vormimoodustuse üle mõtisklejaile olgu veel toeks öeldud, et töötlema on muutmisviisi poolest samasugune nagu õmblema või vaidlema: töödelda (vrd õmmelda, vaielda), töödelnud (õmmelnud, vaielnud), töödeldud (õmmeldud, vaieldud), töödeldakse (õmmeldakse, vaieldakse), töödeldi (õmmeldi, vaieldi).

Peale kirjakeele normi aluse ehk õigekeelsussõnaraamatu jagab käsitletud sõnade kohta nõuandeid «Ametniku soovitussõnastik», ÕSi lisamaterjal, mis on kättesaadav keeleinstituudi kodulehe kaudu (http://www.eki.ee/dict/ametnik/). See kogu on mõeldud (nagu pealkirigi ütleb) eelkõige ametnikele, kes peavad iga päev ladusaid tekste koostama, aga sõnastussoovitusi leiavad sealt teisedki.

Seotud lood
02.03.2018 05.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto