Sisukord
AK
Tänane leht
03.03.2018
Eesti «Positiivseid kirju ei saa ajakirjanikud tihti» Nüüd on tiigrite kord Vene valede masin töötleb ka omasid (10) Vene rahvas pandaks toetama ka sissetungi Baltimaadesse (81) Ühe pere tragöödia: naine kaotas oma laste isa, kasvatab üksi erivajadustega tütart ja kuulmishäirega poega (8) Välismaa Putini sõjaline ärplemine pahandas USAd (2) Jaanus Piirsalu kommentaar: Insener Putini hüperboloid Liis Elmiku kommentaar: Kas Itaaliast saab järgmine Kreeka? Arvamus Peksa oleks ikka saanud (8) Juhtkiri: Putini Wunderwaffe (8) Uue aja sportlane (2) Rahvatervise ohver (2) Rahapatakaga pressivihkaja EKI keelekool: ümber-sõnu Rannar Raba: üle laiba (5) Postimees 1998. aastal: Alex Lepajõe neli aastat võltspassiga illegaalselt Eestis Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Kultuur EKI keelekool: ümber-sõnu Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Sport Trooninõudleja viimane võimalus Tarbija Tarbijakaitseamet hoiatab kahe veebikaupleja eest Lugeja küsib: miks ei ole rongides turvavöösid? Märtsikuu ostukorv: hinnad on kuu ajaga langenud AK 12 veidrat Eestit ehk tundub, et olevikul pole häda midagi AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja vasakpoolne soorollidest, bitcoinist ja kosmosest (1) Enn Tarvel: «Täiskasvanud rahvas peab suutma elada tõega» (12) Saja aasta sada lugu Thomas Pynchoni võimatu mõõtmatus Naistenalja, kaneelilõhnalist Viled sinised karedas peos. Kaebekõne Olev Remsu asjus Peeter Langovits: Piirivalve esimene oma lennuk teeb esimese lennu Hukkunud raudteelaste mälestusplaat taasavati 84 aastat hiljem Kalle Voolaid: Pyeongchangi olümpia õppetunnid ehk Pierre de Coubertin võib rõõmustada Arter Arteri suur intervjuu: Mihkel Mattisen: üldiselt meeldib inimestele see, mis tuleb südamest Filmiarvustus: «Nähtamatu niit». Meisterlikult kütkestav painaja Iseõppiv tark mees taskus: mida teeb tehisintellektiga nutitelefon? Rahvuslike riiete võidukäik presidendi vastuvõtul Suur finaal tulekul! «Eesti laulu» viis favoriiti Tallinlannast olümpiahõbe Postimehele: armastan Eestit, aga olen meeletult õnnelik, et esindan Venemaad (19) VIDEO: Munadega spordiala Oscarid tulevad seekord nägeluste saatel Paast ja ramm ühel taldrikul: proovi hapukapsa-avokaadokreemi Fotod: Vaata, kuidas sünnib uus automark - sportlik Cupra Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hukkunud raudteelaste mälestusplaat taasavati 84 aastat hiljem

4 min lugemist
Vabadussõjas hukkunud raudteelaste mälestustahvel taasavati 26. veebruaril, üritust austasid osavõtuga president Kersti Kaljulaid ja kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem. FOTO: Konstantin Sednev

Talviselt külma ja kohati lausa läbilõikavalt tuulise 26. veebruari hommikul taasavati Tallinnas Koplis endise raudteelaste kodu välisseinal mälestustahvel Eesti Vabadussõjas (1918–1920) hukkunud raudteelastele. Tegemist on üsna tavapärase mälestusplaadiga, kõrgus 100 ja laius alt 61 sentimeetrit, millel on 35 sõna või sõnalühendit, kaks aastaarvu ja üks sümbol. Ometi on sellesse, esimest korda 1934. aastal avatud tahvlisse kätketud õige palju teavet.

Tellijale Tellijale

Vabadussõjas hukkusid vedurijuht Jaan Kuningas, vedurijuht Arnold Villmann, teemeister Stanislav Gudvil, veetorni masinist Tõnu Põiklik, remonditööline Johannes Olde, remonditööline Jaan Ramp, remonditööline Hans Rekka ja tööline Semjon Golikov.

Maksab tähele panna, et nad on mälestusplaadil reastatud hierarhiliselt, kõrgemad ametimehed ülalpool. See on üks võimalik lähenemine, ehkki 1930. aastate keskel teadvustati selgemalt, et surm võrdsustab kõik mehed ja ametikohad ning nii kasutati nimede reastamisel ka alfabeeti.

02.03.2018 05.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto