Sisukord
Kirjandus
Tänane leht
03.03.2018
Eesti «Positiivseid kirju ei saa ajakirjanikud tihti» Nüüd on tiigrite kord Vene valede masin töötleb ka omasid (10) Vene rahvas pandaks toetama ka sissetungi Baltimaadesse (81) Ühe pere tragöödia: naine kaotas oma laste isa, kasvatab üksi erivajadustega tütart ja kuulmishäirega poega (8) Välismaa Putini sõjaline ärplemine pahandas USAd (2) Jaanus Piirsalu kommentaar: Insener Putini hüperboloid Liis Elmiku kommentaar: Kas Itaaliast saab järgmine Kreeka? Arvamus Peksa oleks ikka saanud (8) Juhtkiri: Putini Wunderwaffe (8) Uue aja sportlane (2) Rahvatervise ohver (2) Rahapatakaga pressivihkaja EKI keelekool: ümber-sõnu Rannar Raba: üle laiba (5) Postimees 1998. aastal: Alex Lepajõe neli aastat võltspassiga illegaalselt Eestis Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Kultuur EKI keelekool: ümber-sõnu Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Sport Trooninõudleja viimane võimalus Tarbija Tarbijakaitseamet hoiatab kahe veebikaupleja eest Lugeja küsib: miks ei ole rongides turvavöösid? Märtsikuu ostukorv: hinnad on kuu ajaga langenud AK 12 veidrat Eestit ehk tundub, et olevikul pole häda midagi AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja vasakpoolne soorollidest, bitcoinist ja kosmosest (1) Enn Tarvel: «Täiskasvanud rahvas peab suutma elada tõega» (12) Saja aasta sada lugu Thomas Pynchoni võimatu mõõtmatus Naistenalja, kaneelilõhnalist Viled sinised karedas peos. Kaebekõne Olev Remsu asjus Peeter Langovits: Piirivalve esimene oma lennuk teeb esimese lennu Hukkunud raudteelaste mälestusplaat taasavati 84 aastat hiljem Kalle Voolaid: Pyeongchangi olümpia õppetunnid ehk Pierre de Coubertin võib rõõmustada Arter Arteri suur intervjuu: Mihkel Mattisen: üldiselt meeldib inimestele see, mis tuleb südamest Filmiarvustus: «Nähtamatu niit». Meisterlikult kütkestav painaja Iseõppiv tark mees taskus: mida teeb tehisintellektiga nutitelefon? Rahvuslike riiete võidukäik presidendi vastuvõtul Suur finaal tulekul! «Eesti laulu» viis favoriiti Tallinlannast olümpiahõbe Postimehele: armastan Eestit, aga olen meeletult õnnelik, et esindan Venemaad (19) VIDEO: Munadega spordiala Oscarid tulevad seekord nägeluste saatel Paast ja ramm ühel taldrikul: proovi hapukapsa-avokaadokreemi Fotod: Vaata, kuidas sünnib uus automark - sportlik Cupra Meelelahutus Koomiks Sudoku

Thomas Pynchoni võimatu mõõtmatus

5 min lugemist
«Raskusjõu vikerkaar» FOTO: Raamat

Üks märgilise, isegi monumentaalse tähendusega teos on jälle eesti keelde tõlgitud ja võib öelda, et samm kultuurrahvaks saamise igavesel teel edasi astutud.

Tellijale Tellijale

Ameerika kirjaniku Thomas Pynchoni peateoseks peetavat, originaalis 1973. aastal ilmunud «Raskusjõu vikerkaart» («Gravity’s Rainbow») arvatakse pigem selliseks teoseks, mida teatakse rohkem, kui ollakse lugenud. Seda laadi mingis mõttes väljaspool kogemust seisvad fenomenid tunduvad olevat aga kultuuris olulised, võimalik, et need on paradoksaalsel moel lausa kultuuri kese, see kõva ja läbihammustamatu tuum, millest on armastanud rääkida psühhoanalüütikud. Sest kui paljud on ikka lugenud «Ulyssest», romaani «Kadunud aega otsimas», «Omadusteta meest» jne – neid romaane, mis pretendeerivad ei vähemale kui kõige ära- või lahtikirjutamisele, sellele isegi müstilisele kutsele.

02.03.2018 05.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto